"1993. aasta sügisel külastas Eestit paavst Johannes Paulus II. Just sel päeval oli Luige noorem poeg Johannes tahtnud ise Kadriorust minna kesklinna ema juurde tema töökohta. Isa nõustus, kuid mõtles, et jälgib salaja igaks juhuks Johannest tema teekonnal. Näitleja Sulev Luik jooksis Kadrioru pargis ühe puu tagant teise juurde ja jälgis Johannest. Paavsti turvanud meeskond aga ei teadnud, et niimoodi käitub isa, kes hoolitseb oma poja eest ning politsei ta kinni võttiski. Vahejuhtum lahenes siiski sõbralikult," seisab raamatu lõpuosas, kus meenutatakse ja kirjeldatakse Sulev Luige tapmist Kadrioru pargis ning kultuurirahva memorandumit peaministrile, siseministrile ning Tallinna linnapeale.

Sulev Luik tapeti Kadrioru pargis 1997. aasta 29. juunil.

1998. aastal mõistis Tallinna linnakohtus näitleja tapmises ja mõrvast mitteteatamises süüdi Vladimir Dervojedi (30), Erik Koroli (27), Anna Puzakevitši (24) ja Oleg Omeltšenko (33). Nad võtsid teate vangiminekust vastu väliselt ükskõikselt. Tapatöö väidetav algataja Erik Korol väljus politseikonvoi saatel saalist koguni valjusti naerdes, kajastasid toonased ajalehed.

Pikima vanglakaristuse (12 aastat) mõistis linnakohus Vladimir Dervojedile, kes väitis kohtus, et pole näitlejat tapnud. Kohus leidis siiski olevat tõendatud, et Dervojed lõi Sulev Luike noaga südame piirkonda ja hiljem peksis maaslamavat näitlejat kiviga pähe, soovides muuta laip nägupidi tundmatuks. Pikim vanglakaristus mõisteti Dervojedile tema kriminaalse mineviku tõttu – mees on varem kolm korda kinni istunud.

Näitlejat esimesena löönud Erik Koroli, keda tuttavad iseloomustasid alkoholijoobes eriti agressiivse inimesena, mõistis kohus kümneks aastaks vangi. Tema elukaaslane Anna Puzakevitš läheb vangi kaheksaks aastaks. Naine soovis kohtu hinnangul samuti Luike tappa ja lõikas maaslamaval mehel kahel korral noaga kõri piirkonda.

Paljudele üllatusena mõistis kohus vangi ka endise kontrolöri, varem kohtulikult karistamata Oleg Omelšenko, kes magas tapatöö ajal telgis. Omelšenko läheb aastaks poolkinnisesse vanglasse, sest ei teatanud mõrvast hiljem politseile.