Lapsed seostavad oma vastustes videosaite vägivalla ja pornograafiaga, aga ka teiste sisuga seotud riskidega. Konkreetset platvormi nimetanud lastest mainis kolmandik mõnd videojagamise saiti, 29 protsenti tõi esile kodulehti, 13 protsenti suhtlusvõrgustikke ja 10 protsenti lastest viitas mängudele.

Laste vastuste põhjal võib öelda, et nad tajuvad videosaite ohtlikuna, kuna nende sisu on reaalne või äärmiselt usutav ning sõprade vahel kergesti jagatav. Kõige rohkem šokeerib lapsi julmuse, tapmise, loomade piinamise ja isegi mõnede uudiste nägemine.

Lapsed väljendavad vastikust ja hirmu

"Pole vahet, kas kiusatakse ja piinatakse loomi või lapsi, mõlemad on vastikud," väitis 11-aastane Eesti poiss. Hirmutavat sisu maininud lastest väljendas 23 protsenti selgelt hirmuemotsiooni.

Vastikuse tunne seostus kõige rohkem pornograafilise sisuga. Kommertssisu kirjeldati enamasti „tüütuna“. Huvitaval kombel väljendasid lapsed teiste riskide (vihkamine, rassism, vägivald, enesevigastamine jne) puhul vähe emotsioone.

Tartu ülikooli meediauuringute professor Veronika Kalmus ütles, et lapsed ei ole ühesugused.

"Riskide tajumine erineb riikide, vanuse ja soo lõikes. Näiteks torkab Eesti laste puhul üllatavana silma loomadevastase vägivalla mainimine," tõi Kalmus välja.

Aruande kõige olulisemaks soovituseks peab Kalmus küsida laste endi käest, mis neid internetis kõige enam häirib, ja võtta laste arvamust senisest veelgi enam arvesse.

Tänasel turvalise interneti päeval avaldatud aruanne "Nende endi sõnutsi: mis häirib lapsi internetis?" põhineb laste vastustel lahtisele ankeediküsimusele. Kokku avaldas arvamust 9904 last 25 Euroopa riigist.

Eestit esindab projektis Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut.