Uuring: vaid 5-10 protsenti välistudengitest jääb pärast õpingute lõpetamist Eestisse tööle
Sisekaitseakadeemia migratsiooniuuringute keskuse (MUK) uuringust selgub, et haridusränne moodustab Eestisse kogurändest 12 protsenti, kuid jäädes ligi kaks korda alla Euroopa Liidu keskmisele (23 protsenti) ning Soomele (27 protsenti).
Uuringust "Välistudengite ränne Eestisse" selgub, et 2011. aastal kasvas Balti riikides kolmandate riikide kodanike haridusränne 2010. aastaga võrreldes ainult Lätis, enim langes Leedus ning samale tasemele jäi Eestis.
Põhjamaadest kasvas haridusränne Soomes ja Norras, kuid langes Rootsis. MUK-i juhataja Kert Valdaru tõdeb, et Euroopa Liidus on haridusränne kasvamas üheks olulisemaks rändekanaliks töö- ja pererände kõrval. "See elavdab majandusarengut, konkurentsivõimet ning riikidevahelisi välissuhteid. Eesti peaks ka teiste liikmesriikidega konkurentsis püsimiseks haridusrändele senisest suuremat tähelepanu pöörama," ütles Valdaru.
Peamiseks takistuseks sel teel on nii Eestil kui ka paljudel teistel liikmesriikidel vähesed välisesindused kolmandates riikides, kus üldjuhul tuleb välistudengil taotleda elamisluba või õppeviisa vastavasse riiki õppima minemiseks.
Väheste saatkondade kiuste püüavad riigid leida erinevaid lahendusi välistudengite võimalikult lihtsalt riiki saamiseks. Näiteks Läti, kellel puudub endal saatkond Indias, teeb koostööd välistudengitele viisade väljastamisel Leedu välisesindusega Indias, Soomes on aga valitsus ette valmistamas välismaalaste seaduse muudatust, mis lubaks elamisloa taotluse esitamist ka teistele Schengeni liikmesriigi diplomaatilistele esindustele, välisteenuseosutajale või Soome aukonsulitele.
Teiseks väljakutseks Eestile on Valdaru sõnul välistudengite staatus peale õpingute lõpetamist. "Üha enam mõtlevad kvalifitseeritud tööjõupuuduse all kannatavad Euroopa Liidu riigid sellele, et hariduse omandanud üliõpilased ei lahkuks kohe vaid panustaks ka nende riigi tööturule," kommenteeris Kert Valdaru.
Eurostati andmeil muudab Eestis ligikaudu 20-35 välistudengit aastas (5-10 protsenti) oma staatuse õppimiselt töötamiseks. Samas näitavad uuringud, et OECD riikides (nt Saksamaa, Holland, UK, Soome, Norra) jäävad keskmiselt veerand välistudengitest töötama riiki, kus nad hariduse omandasid.
"Eesti peaks koostöös teiste EL-i riikidega soodustama viisa kasutamist õpperändes ning tagama soodsamad reeglid välistudengitele, kes soovivad siia tööle jääda," lisas Valdaru.
Uuringu "Välistudengite ränne Eestisse" taustapaberitega saab tutvuda Sisekaitseakadeemia kodulehel.
Otseülekannet sisekaitseakadeemia konverentsilt "Haritud Turvalisus" saab jälgida siit
