Parem tervislik seisund on otseselt seotud osalemisega tööelus,
selgus Eesti Vähiliiduga koostöös valminud Praxise analüüsist vähipatsientide elukvaliteeti mõjutavatest teguritest.

Taastusravi puhul toodi välja raskused selle õigeaegsel kättesaadavusel.

"Ravist taastumise perioodil vajab vähihaige sageli taastusravi, aga ka erinevaid toetavaid teenuseid. Taastusravi on võimalik saada haiglas ja polikliinikus. Pikkade järjekordade tõttu otsivad inimesed teenuseid kulukast erasektorist," selgitas analüüsi üks autoreist Praxise analüütik Gerli Paat-Ahi.

Uuringust tuli välja, et suur osa patsientidest ei saa lubada omale tasulisi teenuseid ning seetõttu on oluline tüsistuste/puude süvenemise vältimiseks parandada nii taastusravi kui ka toetavate teenuste kättesaadavust, mis praegu on piiratud riiklikult planeeritud vähese rahastuse tõttu.

"Üllatav on aspekt, et erinevaid toetavaid teenuseid (nt füsioteraapia ja nõustamine) on kasutanud vaid 38% vastanutest ning taastusravi said vaid 9% uuritavatest," tõdes analüütik ja lisas, et kõige enam tuntakse puudust nõustamisest.

Vähk on Eestis levinud haigus

Kaasajal ravitakse ka Eestis vähki edukalt, näiteks sõeluuringutega on võimalik suremust rinnavähki vähendada kuni 30 protsenti. Samuti on tänapäeval märkimisväärselt paranenud ravivõimalused. Arvestades vähi levimust, tema üha edukamaks muutuvat diagnoosimist, tuleks vähihaigete ravi jätkata eduka paranemise kõikides etappides, sh taastusravis.

Eesti Taastusarstide Seltsi (ETAS) juhatuse liikme Eve Sooba sõnul ei planeerita riiklikul tasandil taastusravi mahte kaasaja nõuetest lähtuvalt ning puudub korrelatsioon meditsiinierialade nagu kardioloogia, onkoloogia, neuroloogia ja ortopeedia taastusravi vajadustega.

"Vaatamata Eesti majandusliku olukorra pidevale paranemisele ei ole pärast 2009. aasta majanduslangust siiani statsionaarse taastusravi võimalused madala rahastamise nõutud tasemele paranenud," märkis Sooba. Lisaks sellele on 2013 aastal ambulatoorse taastusravi, eriti füsioteraapia osutamise võimalused hoopis vähenenud.

ETAS ootab riiklikult korraldatud taastusravi arenguid, mis võimaldaksid eestlastel väärikalt vananeda, tunda elust rõõmu ja jääda maksimaalselt iseseisvateks isegi onkoloogilisi haigusi põdedes. Arstide võimekus on olemas, kas riik annab selleks ka võimalused.

Praxise analüüsi tulemusi tutvustatakse 5. septembril kell 11 Viru Hotelli Konverentsikeskuses Duetto saalis.

Reedel ja laupäeval toimub vähinädala raames Tartu Ülikooli Raamatukogus Eesti Taastusarstide Seltsi ja Eesti Vähiliidu algatusel konverents “Onkoloogilise haige taastusravi“, kuhu koguneb üle 200 meediku kogu Eestist.