Nõukogude aja lõpus oli ebavõrdsus ruumis väike ehk kõrvuti ühes piirkonnas ja samas majas elasid nö jõukad ja väiksema sissetulekuga inimesed. Taasisesisvumise järel üllatuslikult ruumiline kihistumine küll vähenes, kuid viimasel ajal on taas hakanud kasvama, vahendas ERR "Aktuaalset kaamerat".

Tartu ülikooli professor, inimgeograaf Tiit Tammaru selgitas, et mitmetes pealinna piirkondades on väga selgelt näha, et uus ebavõrdsus ilmub linnaruumi. Ta tõi näiteks Kalamaja, mis oli 2000. aastal suhteliselt segunenud elanikkonnaga, seejärel leidsid selle piirkonna jõukamad ja paremal järjel inimesed.

"Kui me vaatame praegu, siis on Kalamaja muutunud järjest homogeensemaks ja vaesemad, vähemuste esindajad on sealt järjest enam lahkunud," rääkis Tammaru.