Prostitutsiooni kaasatud naiste terviseuuringus osales 151 naist Tallinnast, Jõhvist ja Tartust. Uuringu vastutava uurija, TAI nooremteaduri Liis Lemsalu sõnul on küsitluses osalenud naiste olukord halb.

„Vaimse tervise probleeme esineb prostitutsiooni kaasatud naiste seas oluliselt enam kui keskmisel Eesti naisel – pooltel on olnud depressioon, enam kui kolmandikul ärevushäired, viiendik on proovinud endalt elu võtta. Veerand vastanutest on elu jooksul narkootikume süstinud,“ ütles Lemsalu. „Enamik on elu jooksul kokku puutunud ka vägivallaga – ligikaudu 60 protsenti vaimse, 60 protsenti kehalise ning 50 protsenti seksuaalse vägivalla erinevate vormidega.“

Ehkki kondoomi kasutamise tase on väga kõrge (97 protsenti vastanutest kasutas viimase vahekorra ajal kondoomi), teeb Lemsalu sõnul murelikuks, et suurel osal prostitutsiooni kaasatutest on viimase kümne seksiostja seas olnud vähemalt üks mees, kes ei soovinud seksuaalvahekorra ajal kondoomi kasutada. 13 protsendil juhtudest oli naine sellega ka nõustus.

„Arvestades, et nii uuringus osalenud naiste kui ka nende seksuaalpartnerite seas on palju narkootikume süstivaid inimesi, on kondoomi kasutamine HIVi seksuaalsel teel leviku ennetamiseks ülioluline,“ ütles Lemsalu.

Uuringus osalejaid testiti ka seksuaalsel teel levivate infektsioonide suhtes ning leiti, et 13 protsenti olid nakatunud HIV-ga, 5 protsendil oli klamüdioos. 22 protsendilt leiti C-hepatiidi antikehad.

Uuringus osalenud naiste keskmine vanus oli 38.2 eluaastat, 76 protsenti uuritavatest olid venelased ja 17 protsenti eestlased. 35 protsenti uuringus osalenutest olid põhiharidusega, 52 protsenti keskharidusega. Prostitutsiooniga alustatakse keskmiselt 26aastaselt, 81 protsendil on lapsi.

Prostitutsiooni kaasatute sihtrühma suuruse hindamiseks ei ole Eestis uuringuid tehtud, kuid politsei ja sihtrühmaga tegelevate MTÜ-de ekspertarvamuse kohaselt on prostitutsiooni kaasatud naiste arv umbes 700 kuni 1000 inimest, mis on mitmeid kordi vähem 2006. aastal hinnatud arvust (1000 kuni 4200).