Uuring: pensioniea tõstmine toob Tallinna kassasse 143 miljonit krooni

Tallinna linnakantselei tellimusel läbiviidud uuringu põhjal toob pensioniea tõstmine kaasa riskirühmade suurenemise ligikaudu kümnendiku võrra. Samas suurendab see linnakassat veidi enam kui kahe protsendi võrra ehk kuni 143 miljoni krooni võrra.

Pensioniea tõstmise mõju kohalikule eelarvele on suurim seoses füüsilise isiku tulumaksu laekumise suurenemisega, võrreldes olukorraga kui pensioniiga ei tõuse. Maksutulude erinevus võib ulatuda kuni 130 miljoni kroonini ehk 2,2 protsendini eelarvetuludest. See on eriti oluline tööealiste ja hõivatute üldise languse kontekstis.

Väiksemas ulatuses mõjub pensioniea tõus eelarvetuludele positiivselt veel seoses pensionärisoodustuse sihtrühma arvu vähenemisega ühistranspordipiletite müügil - kuus miljoni krooni, linnakultuuriasutuste piletite müügil - 0,5 miljoni krooni ning seoses maamaksu enamlaekumisega - 1,8 miljoni krooni ulatuses.

Kulude poolel toob pensioniea tõus kõige olulisemana kaasa pensionilisa
väljamaksmiseks vajaminevate summade vähenemise 12 miljoni krooni ulatuses.

Kasvavad kulud toimetulekuraskustes elanike toetamiseks ja teenuste
osutamiseks kaks miljonit krooni ja täiendavate sotsiaalsete töökohtade loomiseks - 5,3 miljonit krooni.

Pensioniea tõusust tulenevalt võib linnaeelarve tulude pool suureneda kokku 138 miljoni krooni mahus, mis on 2010. aasta eelarve tuludest 2,1%. Kulud väheneksid 4,7 mln krooni võrra.

Üldsaldona mõjutaks pensionea tõstmine Tallinna linna
eelarvet +143 mln krooni ulatuses, mis on 2,2 protsenti eelarve kuludest. See on summa, mida on võimalik suunata pensioniea tõusu negatiivsete mõjude ennetamiseks ja leevendamiseks.

Linnakantselei arenguteenistuse tellitud uuringu pensioniea tõstmise mõjudest Tallinna linnale viis läbi Geomedia OÜ, teatas Tallinna volikogu pressiesindaja Ester Šank.

Tänavu aprillis vastuvõetud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse kohaselt tõuseb pensioniiga Eestis alates 2026. aastast 65. eluaastani. Seaduseelnõu seletuskirjas olid küll esitatud prognoosid rahvastiku vanuselise jaotuse, vanadussõltuvusmäära ja oodatava eluea kohta, kirjeldatud lühidalt tööhõive olukorda pensionieelses ja pensionieas ning esitatud seisukohad mõjude suuna kohta seoses riigieelarve tasakaaluga, kuid seaduse mõju kohalikele omavalitsustele ei ole seletuskirjas käsitletud. Seetõttu pidas Tallinna linnavolikogu oluliseks uurida penisonireformi oodatavaid mõjusid linnale.