Uuring: Nabala "maa-alused jõed" voolavad väidetavalt ülesmäge
Geoloog Heikki Bauerti uuringu kohaselt pole Nabala karstialal suuremat osa nn maa-aluseid jõgesid, millest räägib Tuhala looduskeskuse juhataja Ants Talioja. Väidetavate maa-aluste jõgede kulgemine looduses on ebaloogiline ja mõned neist voolavad loodusseadustega vastuolus olles otse mäest üles.
Keskkonnaministeeriumi kodulehel oleva uuringu kohaselt ei ole Nabalasse kavandataval maastikukaitsealal karstiilminguid. Nabala maastikukaitselala rajamise ettepaneku on teinud Talioja, aga tema kaitstav Tuhala Nõiakaev koos Tuhala karstiväljaga jääb juba eksisteerivale looduskaitsealusele Tuhala maastikukaitsealale.
Nabala maastikukaitseala üks eesmärke olevat sealsel karstialal asuvate maa-aluste jõgede kaitsmine. Bauerti hinnangul voolab maa-all osaliselt Tuhala jõgi, ülejäänud maa-aluste jõgede kohta tõendeid pole, kuigi Nabala karstiala põhjapiiril – Paekna allikajärve ja sellest 1,5 kilomeetrit lõuna pool paikneva Kurevere küla vahel esineb tõenäoliselt maa-alune vetevool avardunud lõhesüsteemide kaudu.
Eestis on mitu maa-alust jõge, mis voolavad mõned kilomeetrid maa all. Nabalas pendlimeeste abil "leitud" maa-aluste jõgede suhtes on Bauert aga kriitiline. "Erinevalt põhja poole Soome lahte suunduvatest maapealsetest jõgedest-ojadest kulgevad mitmed neist hoopis ida-läänesuunaliselt, tehes maa all uskumatult keerulisi lookeid ja isegi silmuseid," kirjutas Bauert.
Tähelepanuväärseim neist on Bauerti hinnangul nn. Lutsa maa-
alune jõgi, mida Eesti looduse infosüsteemis kirjeldatakse järgmiselt.
"Lutsa maa-alune jõgi algab Tuhala jõe ääres asuvast Laulukoja allikast ja avaneb Möllu allikates, mille vesi suundub Angerja oja kaudu Pirita
jõkke".
Kaardipildis on näha 8,6 kilomeetri pikkuse Lutsa "maa-aluse jõe" veidrat silmust moodustav voolusuund kirdest edelasse, samas kui maapinnal voolava Lutsa oja voolusuund on täiesti vastu pidine – edelast kirdesse.
"Kuid Lutsa "maa-aluse jõe" tõeline unikaalsus seisneb loodusseaduste
täielikus eiramises, kuna AS Eesti Kaardikeskuse topograafi H. Potteri poolt 2007. aastal teostatud mõõdistusandmete alusel voolab Laulukoja allikast algav maa-alune jõgi 14 meetrit kõrgemale, avanedes uuesti Möllu allikates," kritiseeris Bauert.
Bauert ei suutnud välja mõelda seda jõudu, mis tõstaks ühes allikas
algava ning 8,6 kilomeetri kaugusel teise allikasse suubuva
maa-aluse jõe veetaseme suubumiskohas 14 meetri kõrgusele võrreldes jõe alguspunktiga. Rääkimata sellest, et lisaks voolamisele vastu mäge toimub voolamine ka vastassuunas kõikide samal alal voolavate maapealsete ojadega.
Samalaadselt käitub ka 2007. aastal kaardistatud 9,3 kilomeetri pikkune Kirdalu maa-alune jõgi, mis tõsi küll liigub ainult üle kolmemeetrise "künka" jõe keskosas.
Soomlaste OY Roadscanners 2008. aastal poolt läbiviidud georadari uuringud näitavad Bauerti hinnangul vaid Ordoviitsiumi
paemassiivi lõhelisust, mis on üldteada fakt kogu Põhja ja Kesk-Eestis. Üldteada on ka fakt, et vesi liigub mööda lõhesid ning kui lõhesid ei oleks, oleksid paekihtidesse rajatud kaevud kuivad.
Tuhala Looduskeskuse poolt välja pakutud nn maa-aluste jõgede olemasolu on tänaseni Bauerti sõnul teaduslike meetoditega tõestamata. "Kokkuvõtteks võib märkida, et kui tahetakse luua Tuhala -
Nabala piirkonda 8080 hektari suurune kaitseala, siis võiks selle eesmärgiks olla rohunditerikaste kuusikute ja soostuvate metsade kaitse (koos sealse loomastiku ja taimestikuga)" leidis Bauert.
