Uuring: lapsed ei taha võimlemistundides käia

Tabasalu gümnaasiumis tehtud uuringu järgi ei taha suurem osa õpilasi koolis spordiga tegeleda ja vanemad soodustavad seda, kirjutades puudumistõendeid liiga kergekäeliselt.

12-aastase töökogemusega kehalise kasvatuse õpetajat Eneli Põldu kannustas tõendite teemalist magistritööd kirjutama halb olukord koolis. Põld võttis uurida kokku 3068 vabastavat tõendit, mille esitasid 588 Tabasalu gümnaasiumi õpilast 2000.–2005. aastani, ja pilt oli hirmuäratav, kirjutab Eesti Päevaleht.

Keskmiselt puudusid õpilased 13,5 protsendist kehalise kasvatuse tundidest, kusjuures põhikooli lõpuklassis suurenes tundidest mitteosavõtmine 20,7 protsendini. Möödunud 2007/08. õppeaastal järeluuringut tehes avastas Põld, et algklassides ei võetud osa 17,5 protsendist tundidest ning 7.–9. klassi tüdrukud puudusid lausa ligi kolmandikust tundidest.

Õpetaja sõnul on probleem selles, et 80 protsenti esitatud tõendeid oleksid pidanud olema osalise vabastusega tõendid, mis lubavad õpilastel siiski kergemaid harjutusi kaasa teha.

Põld on enda sõnul pannud kehalisest kasvatusest vabastatud õpilased pingil istumise asemel võimlema, nii et nende pulsisagedus ei suureneks. Lastevanemate üldkoosolekul sai ta selle eest aga pahameele osaliseks.

Nõmme kergejõustikuklubi treeneri Epp Maasiku sõnul on asi nii laste mugavuses kui ka selles, et mõned lapsed peavad tunde igavaks. Lahenduseks oleks mitmekesisemad tunnid. “Võib-olla kehalise kasvatuse kaudu leiabki laps selle treeningu, millega elu lõpuni tegeleda,” ütles Maasik.

Treeneri sõnul tunnevad lastevanemad oma lapsi kõige paremini ja peaksid olema võimelised hindama, kas laps on piisavalt terve, et tunnis kaasa teha. “Kehalises kasvatuses pole koormus kunagi liiga suur,” kinnitas Maasik ja lisas, et vabastatud õpilased jooksevad ka väljaspool tundi nahad märjaks.

Ehkki alati on olnud lapsi, kes võimlemistunnist kõrvale hoiavad, on õpilaste kehaline ettevalmistus jäänud treeneri sõnul kümne aasta taguse ajaga võrreldes siiski kehvemaks.

Eesti perearstide seltsi esimees Madis Tiik ütles, et mitmenädalased kehalisest kasvatusest vabastused on Nõukogude süsteemi igand. Kui õpilane saab minna näiteks vene keele tundi, saab ta minna ka kehalise kasvatuse tundi, lausus Tiik.

Tallinna perearstide seltsi juhatuse otsusel väljastavad perearstid 1. septembrist 2007 tõendeid meditsiinilise näidustuse olemasolul ainult lapsevanemale, mitte koolile.

Perearstide hinnangul peavad koolikohustuse täitmist jälgima vanemad, tõendite mitteväljastamine suurendab lastevanemate vastutust ja tihendab suhteid kooliga.

Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse üldhariduse osakonna juhataja Aimi Püüa sõnul on tõenäoline, et lastevanemad annavad liiga kergelt puudumistõendeid. “Probleem on pigem selles, et lapsevanem ei suuda end kehtestada,” leidis Püüa.

Praegu gümnaasiumis õppiv Joonas ütles, et kehalise kasvatuse õpetaja surub tundides õpilastele peale kindlaid tegevusi. “Ma olen võimalikult palju viilinud,” tunnistas Joonas, kuid lisas, et on üldiselt spordiga sina peal.

Vabastusega õpilased peavad Joonase sõnul koristama ja näiteks toole tassima.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines