Kui 2010. aastal oli kõrgharidusega meeste keskmine eluiga 70,9 aastat, siis 2013 aastal juba 76,7 aastat. Kõrgkooli lõpetanud naiste vastavad arvud on 80,8 ja 84,0.

Keskmine vanus sõltub statistikaameti analüütiku Mare Vähi sõnul haridustasemest, kuid praegused tendentsid lubavad eeldada, et 2040. aastaks tõuseb kogu Eesti elanikkonna keskmine oodatav eluiga samale tasemele, kui on hetkel kõrgharidusega inimestel.

"See on igati reaalne - möödunud 12 aasta jooksul tõusis Eestis oodatav eluiga meestel kuus ja naistel viis aastat," rääkis Vähi.

Kui 2007. aastal oli kogu Eesti meeste keskmine eluiga 67 aastat, siis nüüd veidi üle 70 aasta. Naiste üldine keskmine eluiga on aga veidi üle 80 aasta.

Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb seniste trendide jätkumisel Eesti rahvaarv järgmise ligi 30 aasta jooksul negatiivse loomuliku iibe ja välisrände saldo tõttu 125 000 inimese võrra ning 2040. aastal elab Eestis 1 195 000 inimest.

2013. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eesti rahvaarv 1 320 000. Seniste rahvastikusuundumuste jätkumisel väheneb rahvastik keskmiselt 4800 inimese võrra aastas (0,4 protsenti). Välisränne ja loomulik iive mõjutavad rahvaarvu vähenemist enam-vähem võrdses mahus.

Rahvastikuprognoos valmis koostöös Tartu ülikooli teadlastega. Prognoos põhineb sündimuse, suremuse ja rände mudelitel, mille aluseks võeti 2012. aasta täpsustatud andmed ja eeldati viimaste aastate rahvastikutrendide jätkumist.

Prognoosi koostamise eeldusteks oli, et inimeste oodatava eluea pikenemine jätkub kuni tasemeni, mis praegu on kõrgharitud inimestel, kusjuures meeste-naiste oodatava eluea erinevus väheneb, et sündimuse kasvutrend laste arvu osas naise kohta kasvab õige pisut ja välisrände saldo (st sisse- ja välisrände vahe) jääb proportsionaalselt samaks, mis on olnud viimastel aastatel (siinjuures arvestatakse nii registreeritud kui ka registreerimata rännet).

Absoluutarvudes toob trendide jätkamine siiski muutusi, kuna vanuserühmade vahekorrad muutvad: 20-ndatesse eluaastatesse on jõudmas 1990-ndate teisel poolel ja sajandivahetusel sündinud väiksemad põlvkonnad. Selle tulemusel väheneb absoluutarvudes väljaränne, aga ka sündimus. Lisaks on Eesti rahvastikku peamiselt mõjutavad protsessid – sündimus ja välisränne – tugevas koosmõjus: välisränne vähendab viljakas eas naiste arvu.