Justiitsministeeriumi värskest karistushinnangute uuringust selgus, et olenemata kuriteost peavad vanglakaristust õiglaseimaks karistuseks nii tavaelanikud kui kohtunikud. „See on üllatus, järelikult oleme sel teemal väga vähe ühiskonnas rääkinud,“ sõnas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter. „Vangla pole hea lahendus ja see peab ka üldsusele pärale jõudma,“ sõnas Ginter ja lisas, et probleem peitub inimeste teadmatuses. „Alternatiividest on vähe räägitud,“ ütles Ginter.

Justiitsministri Andres Anvelti sõnul on alternatiivideks näiteks üldkasulik töö, elektrooniline valve ja ravi, ent inimesed ei usu nende efektiivsusesse. „Vangistus pole aga parim viis inimese normaliseerimiseks, tema tavaühiskonna reeglite juurde tagasi toomiseks, pigem on tegemist kättemaksuviisiga“ ütles Anvelt.

Uuringu koostaja Mari-Liis Sööt usub, et vangistust eelistavad inimesed ka põhjusel, et see täidab kõige paremini eesmärke, mida karistus nende arvates täitma peaks. „Karistuse olulisteks eesmärkideks peeti reageerimist ehk karistamist ennast, kahju korvamist, kurjategija isoleerimist,“ sõnas Sööt. Vähem oluliseks peeti aga osapoolte lepitamist.

Kui kurjategijatele ühiskonna poolt oodatud karistusi ei määrata, on justiitsministri hinnangul aga tagajärjed. „Selle tulemusel võib langeda inimeste endi seadusekuulekus,“ sõnas Anvelt.

Karmide vanglakaristuste soovi taga peitub ka seos poliitikutega. „Mida vähem usaldab inimene poliitikuid, seda karmimaid karistusi ta tahab, „sõnas Sööt. Uuringu järgi usaldab politseid 76, prokuratuuri 69, kohtuid 54 ja poliitikuid 33 protsenti.