Põhiharidusega vastajatest toetab viiendik ideed täiesti ning 28 protsenti vastas, et pigem toetab vanematele laste eest lisahääle andmist.

Suurim vastuseisjate hulk laste eest lisahääle andmisele moodustus kõrgema haridusega ja lastetutest inimestest. Idee vastaste hulgas pigem ei toeta lisahääle andmist 16 protsenti ning üldse ei toeta 30 protsenti.

Seitse protsenti novembris Emori poolt läbi viidud uuringule vastanutest ei osanud seisukohta võtta.

"See on meie enda viga, et ideed toetab vaid veidi üle kolmandiku inimestest, sest me ei ole piisavalt oma seisukohti avalikkusele selgitanud," ütles Noor Eesti eestvedaja Andrei Hvostov.

Tema hinnangul tuleb just need kahtlevad inimesed kaasata mõttetöössse, et kuidas oleks kogu ühiskond valimistel esindatud.

Hvostov: demokraatia ei ole kivistunud

„Inimestega vesteldes on tekkinud mulje, et arvatakse, nagu oleks demokraatilikud protsessid midagi lõplikku ja kivistunut. Nii arvati ka siis, kui eelmisel ja üle-eelmisel sajandil diskuteeriti naiste valimisõiguse üle, kuid mida tänapäeval ei julge enam keegi kahtluse alla
seada,“ lausus Hvostov.

Hvostovi sõnul on Eesti demograafiline olukord katastroofiline ning sellele peab reageerima juba praegu.

Mittetulundusühing Noor Eesti on seadnud endale eesmärgiks muuta valimisseadust nii, et lapsevanemad saaksid oma Eesti kodanikest laste eest valimistel lisahääle, mis tasakaalustaks üha enam vananeva elanikkonna poole kallutatud poliitilisi valikuid.