Uuring: Eestis elavad vene rahvusest inimesed eelistaksid eestikeelset haridust

 (18)

Linnamäe vene lütseum
Matemaatika tundFoto: Ilmar Saabas

Värskest uuringust „Keelelised inimõigused ja julgeolek“ selgub, et nii eestlased kui ka eestivenelased eelistaksid eestikeelseid koole, kus venekeelne õpe oleks üks valiksuundadest. Samuti selgus, et negatiivsemalt hindavad riigi tegevusi need, kes eesti keelt kehvemini oskavad.

10. detsembril, rahvusvahelisel inimõiguste päeval tutvustati Inimõiguste aastakonverentsil Tallinnas äsjavalminud Inimõiguste instituudi uuringut „Keelelised inimõigused ja julgeolek“. Üle-eestiline uuring keskendus probleemvaldkondadele Eesti ühiskonnas, nagu etniline lõhestumine ja eraldatus.

Uuringust selgus, et keelebarjäär eestivenelaste ja eestlaste vahel on üks suurimaid takistusi ühiskondliku lõimumise protsessis. 75% venekeelsetest vastajatest pidas eesti keele oskust oluliseks, kuid kui näiteks Tallinnas elavatest venekeelsetest vastajatest pidas eesti keele oskust vajalikuks 90%, siis Ida-Virumaal vaid 54% vastanutest.

Eesti keele oskus ei tähenda aga alati seda, et siinsed teisest rahvusest inimesed seda keelt igapäevaelus kasutaksid. Kuigi 63% vastajatest valdab eesti keelt vähemalt suhtlustasandil, siis vastustest selgus, et oma eesti keelt kõnelevate tuttavatega suhtlevad eesti keeles vaid 25% küsitluses osalenuid. „Seda on osaliselt põhjustanud venekeelse paralleelsuhtluse ja asjaajamise võimaldamine, mistõttu luuakse venekeelne mugavusruum, mis on eraldatud ning kus eestlaste ühiskond jääb kaugeks,” selgitas uuringu tulemuste tagamaid Mart Rannut, keeleteadlane ja Inimõiguste Instituudi nõukogu esimees, kes konverentsil uuringutulemusi tutvustas.

Loe veel

Seotud lood:

„Uurimuse üks huvitavamaid tulemusi oli aga see, et nii eestlased kui ka siinsed vene keelt emakeelena kõnelejad eelistaksid eestikeelset haridussüsteemi, kus venekeelne õpe oleks üheks valitavaks õppesuunaks,“ rääkis Rannut. Seisukohta, mille kohaselt võiksid tulevikus kõik õpilased õppida koos eestikeelsetes koolides, kus venekeelne õpe oleks üks valitavatest suundadest, toetab enamik venekeelsetest vastanutest nii põhikooli- (60 %) kui ka gümnaasiumiastme suhtes (67 %). Eestlasest on toetus sellele ideele vastavalt 81 % ja 86 %.

Rannuti sõnul tõi uuring välja ka seose vähese keeleoskuse ning riigi tegevuse kriitilisemalt hindamise vahel. Negatiivsemalt hindavad riigi tegevusi need, kes eesti keelt kehvemini oskavad. „See võib tuleneda ka meediaruumist – nimelt selgus, et maailmas oluliste sündmuste puhul eelistab venekeelne elanikkond rohkem Venemaa meediakanaleid Eesti omadele, mis on aga uudiste valiku ja edastatava sisu poolest tihti vastandlikel seisukohtadel,” kirjeldas Rannut uuringutulemusi.

Iga viies kuni seitsmes venekeelne elanik arvab, et teda on ebaõiglaselt koheldud rahvuse või emakeele tõttu. Keskmisest enam näevad probleeme inimõiguste tagatusega ning tajuvad ka nende rikkumist määratlemata kodakondsusega venekeelsed vastajad. Samas aga ei liigitu ebamugavused ja raskused vene keele kõnelemisel aga inimõiguste rikkumise alla.

Uuringut teostas Inimõiguste instituut koostöös Turu-uuringute AS-iga. Põhiuuring viidi läbi 2014. aasta suvel ning kordusuuring 2015. aastal ning valimiks oli 1000 vastajat Eesti Vabariigi alaliste elanike seast.

Uuringuga saab lähemalt tutvuda Inimõiguste aastakonverentsi kodulehel.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare