Uuring: Eesti loomaaedades elavad paljud loomad kehvades tingimustes
Loomakaitseorganisatsioon Born Free ja Euroopa loomakaitsjaid ühendav võrgustik ENDCAP avaldas täna 21-st raportist viis. Täna avaldatavad raportid käivad Prantsusmaa, Austria, Eesti, Läti ja Leedu kohta, teatas Eesti Loomakaitse Selts.
Euroopa Liit on pannud direktiivi tasandil paika loomaaedade miinimumnõuded, mis hakkasid kehtima 2002. aastal. Vaatamata sellele tuvastas loomaaedades tehtud uurimine, et mitmed Euroopa loomaaiad ei täida direktiivi nõudeid ega küüni liikide kaitsele esitatavate standarditeni.
„Loomaaedadele nõuete kehtestamine ja vangistuses peetavate metsloomade kaitse on iga liikmesriigi enda vastutusalas ning sõltub riigi tahtest, teadmistest, kogemustest ja võimalustest,“ selgitab loomaaedade uuringu esindaja Daniel Turner. „See on viinud hiigelsuurte erinevusteni loomade elutingimustes, kuna mitmes riigis ei suudeta nõudeid tegelikult rakendada ega nende järgimist tagada. Meie uuring kinnitas, et loomaaiad üle Euroopa ei täida riigisiseste õigusaktide ja Euroopa direktiiviga pandud kohustusi."
Eesti loomaaedades tuvastati eelkõige järgmised puudused:
1) Loomaaiadirektiivi kohaselt peavad loomaaiad panustama liigikaitsesse. Loomakaitseseadus sellist nõuet ei sisalda. ELSi arvates peaks seaduses eristama loomaaedasid, mis tegelevad üksnes koduloomade ja põllumajandusloomade näitamisega, nendest loomaaedadest, mis näitavad looduses elavaid liike. Eestis näidatakse metsloomi loomaaedades hariduslikul eesmärgil, mis peab loomaaia tegevuses olema olulisel kohal, kuid see ei saa olla loomaaia eksisteerimise ainsaks põhjuseks. Oluline roll peaks olema liigikaitsel.
2) Loomaaia tegevusluba antakse tähtajatult, arvestamata seda, et uute loomade lisandumisel loomaaia kollektsiooni ei pruugi loomaaed enam vastata talle esitatavatele miinimumnõuetele. Puudub regulatsioon loomaaia tegevusloa muutmise kohta. Kui loomaaed rikub pikema aja vältel nõudeid, siis puudub võimalus loomaaia sulgemiseks, samuti ei ole riigil nägemust, mis saab sellisel juhul loomadest. Loomakaitseseadust järgi saab loomaaia tegevusloa kehtivuse peatada, mis tähendab seda, et loomaaed ei saa avalikkusele loomi näidata. Siiani ei ole Eesti ametivõimud seda võimalust kasutanud.
3) Loomaaedades elavad paljud loomad kehvades tingimustes, vaatamata sellele, et tingimuste oluliseks parandamiseks ei ole tarvis teha suuri kulutusi. Näiteks saab loomade keskkonda rikastada varjumiskohtade, okste või mänguasjade lisamisega aedikutesse. Tihtipeale ei arvestata looma aedikus pidamisel looma liigiomast käitumist, näiteks puudub loomal ronimis- või kraapimisvõimalus.
4) Järelevalveasutused ei kontrolli regulaarselt loomaaedades peetavate loomade pidamistingimusi või on kontroll puudulik. Avalikkusele ei ole selge, millise asutuse poole saab kaebusega pöörduda. Inspektoritel puuduvad teadmised ja ettevalmistus hindamaks loomaaialoomade heaolu ja tervist (eelkõige mis puudutab loomadele liigiomase käitumise võimaldamist ja loomade psüühilist tervist).
