UURING: Eesti inimesed loodavad kopsakat pensioni, ent ise selleks ei säästa
43 protsenti inimestest arvab, et nende tulevane pension võiks olla 80 protsenti või enam pensionieelsest palgast, 22 protsenti lepiks 60-70 protsenti ja vaid vähem kui viiendik oleksid rahul pensioniga, mis moodustaks poole teenitud sissetulekust, selgub Swedbanki Eraisikute Rahaasjade teabekeskuse uuringust.
Täna on keskmine pension 304 eurot ehk 35 protsenti keskmisest palgast, mis oli teise kvaratali seisuga 857 eurot.
"On teada, et täna kehtiva süsteemi alusel moodustavad I ja II sammas arvestuslikult 45-50 protsenti pensionieelsest palgast," rääkis teabekeskuse juht Piret Suitsu. "Arvestades, kui vähesed eestimaalased täna pensioni tarbeks raha kõrvale panevad, on mõneti arusaamatu, kust pensionieas nii suuri sissetulekuid oodatakse."
Teisalt on Suitsu sõnul aga mõistetav, et pensioni tarbeks säästmiseks tänastes oludes raha veel ei jagu – inimeste tulud on väikesed ja kulud kasvavad kiire inflatsiooni tingimustes tuludest kiiremini.
Säästa tuleks kuni kümnendik palgast
Suitsu hinnangul on täna paljude perede esmane eesmärk olla igakuiselt plussis ja koguda varuraha, et mitte kraapida kuu lõpus kokku viimaseid veeringuid, et end toita.
Kuigi ideaalis tuleks proovida kõrvale panna viis kuni kümme protsenti tuludest, siis paljusid piirab lisaks hinnatõusule ka laenukoormus.
"Buumi ajal võetud laenumakse kõrvalt säästa on väga keeruline, kui sissetulekud pole kasvanud, vaid on paremal juhul samaks jäänud või koguni kahanenud," rääkis Suitsu.
Lähituleviku osas on ebakindlus
Teabekeskuse poolt läbi viidud uuringu kohaselt on pensioniks säästmine inimeste arvates teiste eesmärkide seas olulisuselt 6. kohal – 16 protsenti vastanutest leiab, et pensioniks raha kogumine on oluline.
Kõige tähtsamaks peavad inimesed täna aga raha kõrvalepanekut mustadeks päevadeks. Nii arvas 68 protsent vastanutest, mis näitab ebakindlust lähituleviku osas.
Võrreldes pensioniks säästmisega peetakse olulisemaks ka sääste suuremate ostude jaoks (42 protsenti), lapse hariduskuludeks (35 protsenti), remondiks (32 prostentui) või kinnisvara ostmiseks (24 protsenti).
Suitsu toonitas, et reaalsuses on pensioniks säästmine teiste raha kõrvale paneku eesmärkide seas veelgi tagapool. "Kui hoiakutes peab 16 protsenti inimestest penisoniks kogumist tähtsaks, siis tegelikult teeb seda vaid kümme protsenti," selgitas ta.
Paljud ei mõtle üldse, kuidas eakana ära elada
Suitsu sõnul on murettekitav, et paljud inimesed ei mõtle üldse selle peale, kuidas eakana ära elada. Tulevase pensioni suuruse osas puudub igasugune ettekujutus 18 protsendil elanikest.
"Näiteks kolmandik neist, kellel säästud puuduvad, ei ole kunagi selle peale mõelnud," kõneles Suitsu ja lisas, et muukeelsed inimesed mõtlevad eestlastest oluliselt harvem tulevase pensioni suurusele.
Pensioni suhtes on nõudlikumad 30-49 aasta vanused inimesed, kelle seas on ka enam kõrgharidusega inimesi.
"Spetsialistid ja juhid, kes teenivad täna keskmisest enam, ei ole ka vanaduspõlves nõus sissetulekute langusega," selgitas Suitsu. "Ootuspäraselt on tulevaste tulude suhtes leplikumad keskmisest madalamat palka teenivad inimesed."
Puudub helesinine unistus
Üldiselt oodatakse tänasega sarnast tulude taset ka vanaduspõlves.
"Samas ollakse oma soovides realistlikud ja helesinisest pensionist ookeani ääres ei unistata – soovitakse lihtsalt säilitada harjumuspärast elustiili," tegi Suitsu kokkuvõtte.
Mida lähemale pensionile mineku vanus jõuab, seda suuremat sissetulekut teabekeskuse uuringu kohaselt vanaduspõlves soovitakse.
42 protsenti 50-59-aastaste inimeste meelest peaks pension juba täna olema 80 protsenti või enam kehtivast keskmisest palgast. Neljandik selles eas inimestest usub, et piisaks kuni poolest keskmisest palgast; neljandik ootaks 60-70 ja kolmandik 80-100 protsenti keskmisest palgast.
Valdavalt loodetakse riiklikule pensionile
Rahandusministeeriumi ja OECD korraldatud finantskirjaoskuse uuring näitas, et vanadusplaanide rahastamisel loodab 67 protsenti Eesti inimestest riiklikule pensionile, 47 protsenti kogumispensionile ehk teisele sambale, 31protsenti laste toetusele, 28 protsenti töötamisele pensionieas, 23 protsenti abikaasa toetusele ja vaid 14protsenti ise raha kogumisele kolmandasse sambasse.
Kulusid plaanib kokku tõmmata, vara ja kinnisvara müüa 16 protsenti inimestest, kehakse protsenti loodab lisaraha saada enda ettevõttest. Naised loodavad võrreldes meestega enam laste ja abikaasa toele, mehed aga ettevõtlusele.
