Eesti elanikest 78 protsenti toetab Euroopa Liitu kuulumist. Pea kaks kolmandikku mitte-eestlastest (65 protsenti) arvab, et kuulumine Euroopa Liitu on positiivne, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Uuring „Elanikkonna suhtumine ja teadlikkus Euroopa Liidu küsimustes“ näitab, et Eesti elanikkonna toetus Euroopa Liitu kuulumisele on jätkuvalt kõrge. Seda kinnitab ka eelmisel nädalal avaldatud Eurobaromeetri sügisene uuring, mille kohaselt on toetus eurole kogu EL-i peale suurim Eestis (82 protsenti).

2014. aastal oli toetus 84 protsenti, mis on seni läbi aastate mõõdetuist kõrgeim. Kui eelmine aasta välja arvata, on toetus püsinud majanduskriisi järgsetel aastatel üsna stabiilsena (2013. aastal 80 protsenti, 2012. aastal 74 protsenti). Mõõduka toetuse muutuse taga on uuringu läbiviijate hinnangul Euroopa muutuv olukord.

„Eelmise aasta toetuse tõusu taga näis olevat asjaolu, et osa inimestest tajusid Euroopa Liitu kui julgeoleku tagajat Ukraina kriisi kontekstis, kuid praeguseks on see teema rändekriisi taustal jäänud tahaplaanile,“ selgitas Faktum ja Ariko projektijuht Liina Märtin. „Kuid samas ei saa öelda, et rändekriis on tekitanud toetuse languse – pigem on toetus lihtsalt langenud sinna tavapärasele tasemele, kus ta oli enne 2014. aasta tõusu,“ lisas ta.

Euroopa Liitu kuulumist toetavad enam nooremad, kõrgharidusega ja kõrgema sissetulekuga ning eestlased. Toetus eurole on võrreldes eelmise aastaga püsinud samal tasemel, olles 78 protsenti.
Aasta-aastalt on suurem nende inimeste hulk, kes tunnevad ennast kursis olevat Eesti eesmärkide ja huvidega EL-is. Kui eelmisel aastal hindas ennast kursis olevaks 50 protsenti vastajatest, siis tänavu juba 57 protsenti vastajatest. Eesti tegevust EL-is hindab edukaks 52 protsenti (2014. aastal 61 protsenti) ja ebaedukaks 40 protsenti elanikest. Keskmiselt enam (66 protsenti) hindavad Eesti tegevust edukaks 15–29-aastased noored. Mida positiivsemalt on inimene meelestatud Eesti kuulumisse Euroopa Liitu, seda positiivsemalt hindab ta ka Eesti tegutsemist.

Küsides vastajatelt hinnanguid Euroopa Liidu tegevussuundade olulisuse kohta, on rändekriisi algpõhjuste lahendamine vastajate jaoks kõige esmane prioriteet. Täpselt pooled vastajatest nimetasid seda ühena kahest kõige olulisemast tegevussuunast (30 protsenti tähtsuselt esimesena ning 20 protsenti teisena). Teisel kohal on Euroopaga ühendava infrastruktuuri arendamine (nt Rail Baltic ja energiaühendused Põhjamaadega), mida 35 protsenti vastajatest nimetas prioriteedina (17 protsenti tähtsuselt esimene ja 18 protsenti tähtsuselt teine). Nendele kahele teemale järgnesid üsna võrdselt pankade järelevalve kindlustamine (27 protsenti), euro stabiilsuse kindlustamine (26 protsenti) ja viisavabadus Venemaaga (24 protsenti).

Uuring viidi läbi novembris 2015 ja selle läbiviimiseks kasutati telefoniintervjuude meetodit. Uuringu üldkogumi moodustasid Eesti alalised elanikud vanuses 15+ aastat ja küsitletute hulk oli 500 inimest.