Tüür selgitas, et presidendi administratsioonile on allutatud kõik ministeeriumid ja ametkonnad, aga sealt antakse suuniseid ka seadusandlikule võimule, valimiskomisjonile, seal on kuraatorid suhtluseks kodanikuühiskonna organisatsioonide, kiriku ja veel paljude muude asjade jaoks. Lisaks on presidendi administratsioonil esindused piirkondades ja oblastites, kes kontrollivad kohalike juhtide tegevust.

Venemaa presidendi administratsiooni mõjukus tuleneb sellest, et presidendi võim on Venemaal väga lai. Kuna Putin ei suuda aga siiski igal pool olla ja kõike ise korraldada, kuigi propaganda üritab sellist muljet jätta, siis on tal vaja abilisi, milleks ongi presidendi administratsioon.

Administratsiooni juht on Tüüri sõnul ülimõjuvõimas ametnik. Ta tõi näite, et punt endisi kubernere üritas mitmes erinevas valimisnimekirjas pääseda sügisestel riigiduuma valimistel kandideerima. Parteid esitasid aga oma valimisnimekirjad presidendi administratsiooni esindajale, kes kustutas ebameeldivad inimesed maha. Kui mõned väiksemad parteid ei esitanud oma nimekirjasid kooskõlastamiseks, siis neid valimistele lihtsalt ei lastud.

Vaino tuli Putini meeskonda 2002. aastal välisministeeriumist. Kui Putin oli vahepeal neli aastat peaminister, liikus Vaino temaga kaasa ja tuli koos Putiniga jälle Kremlisse tagasi. Presidendi administratsioonis täitis ta mitmeid ametikohti, kuni tõsteti nüüd administratsiooni juhiks. Vaino on seni hoidnud varju ja temast on vähe teada.

„Ta peab olema Putinile üdini lojaalne,“ selgitas Tüür Vaino edu. Samas nentis Tüür, et Vainot pole kunagi mainitud Putini siseringi kuuluva otsustajana. Siseringi kuulub erinevate hinnangute kohaselt alla kümne inimese ja nendega arutab Putin olulisi poliitilisi samme enne nende astumist.

Venemaa tippjuhtkonnas on viimasel ajal toimunud palju personalimuutuseid. Tüür nentis, et ilmselt on puhastuse laine käimas. Venemaa poliitilises kultuuris on kaadriraputus tihti eesmärk iseeneses, sest juht peab aegajalt ennustamatult käituma, muidu ta pole enam juht.
„Selles süsteemis on vaid üks kriteerium oluline – isiklik lojaalsus juhile,“ selgitas Tüür.