Uuest aastast tuleb sõlmida haua kasutusleping

Järgmisest aastast hakkab kehtima uus ja põhjalikum Tallinna kalmistute eeskiri, milles on täpselt lahti kirjutatud, mida hauaplatsi kasutaja tohib või ei tohi surnuaial ise teha.

Elanikud saavad selle järgi kõiki toiminguid, näiteks hauaplatsi kasutuse lepingute sõlmimist, teha uue elektroonilise kalmistute registri kaudu.

Praeguses, 1993. aastast kehtivas eeskirjas pole selgelt öeldud, mida võib ja mida ei või hauaplatsi kasutaja kalmistul ise teha. Uues eeskirjas on õigused ja kohustused täpsemalt lahti kirjutatud.

Uuest aastast peab iga hauaplatsi kasutaja sõlmima Tallinna kalmistutega internetis kasutuslepingu. Hauaplatsid antakse selle järgi kasutada 15 aastaks ja aega pikendatakse vastavalt vajadusele.

Lepingu sõlmimiseks on aega viis aastat. „Näiteks perekondade lahkumineku puhul tekivad mured, et kellel on õigus matta ja kellel mitte,“ selgitab Tallinna Kalmistute juhataja Jaak Taevas uue eeskirja vajalikkust.

„Paljud keelavad lahutatud kaasal matta pere hauaplatsile. Leping on hea selles suhtes, et see värskendab andmeid, me saame teada, mis on vahepeal muutunud. Samuti puudub praegu hauaplatside kasutajatel platsi kasutamiseks õiguslik alus, uus eeskiri ja leping aga annab selle. Uus eeskiri võimaldab ka hauaplatsi kasutusõigust pärida. “

Registrisse pääseb ja lepingut saab sõlmida kalmistute kodulehelt http://www.kalmistud.ee

Taevas rääkis ka, miks ei tohi sugulased ise kalmistul urni matta. "Isegi urni jaoks tuleb kaevata 70 cm sügavune auk, pärast seda on kaevaja must ja higist märg, kuidas ta niimoodi peiedele läheb,“ räägib Taevas ajalehele Pealinn.

„Soovi ise matta tuleb ette haruharva, suurem osa inimestest võtab appi suvalise kaevaja, kes ei vastuta millegi eest. Haud kaevatakse valesse kohta, eelmisele maetule peale või valede mõõtmetega.“