Lihtsurelik mõnda aega enam Neitsitorni juurde ei pääse, sest lähipäevadel algava ehituse tõttu on kogu ala vähemalt aasta lõpuni uudishimulikele suletud. "Alustuseks kaevatakse kogu Neitsitorni esine ala lahti," ütles linnamuuseumi arendusjuht Kalmar Ulm Pealinnale. "Seal maa all on nõukogude ajal ehitatud suur köök ja majandusruumid. Kui siin tegutses kohvik, siis tehti söögid keldris valmis ja saadeti spetsiaalsete toiduliftidega ülemistele korrustele."

Pärast uuendustöid tuleb keldrisse 65 ruutmeeri suurune saal, kus saab korraldada mitmesuguseid üritusi ja anda ka väiksemat sorti teatrietendusi. Samuti tulevad keldrikorrusele tööruumid muuseumi paarile inimesele. Inimesi keldris kottpimedasse muidugi ei jäeta – lakke süvistatakse väikesed katuseaknad, millest ka päevavalgust sisse pääseb.

"Esimesele korrusele tuleb suveniiride müügikoht ja infolett. Samuti on kavas sinna paigaldada kuus korda kaks meetrit suur ekraan, millel tahame näidata filmi Taani Kuninga aiast, Taani lipu langemise legendist, Tallitornist, Neitsitornist – kogu selle piirkonna ajaloost," tutvustas Ulm.

"Kindlasti käsitleme siin mäe all olnud marstalli ehk linna tööhoovi. Muide, seal töötas sepana siinsamas lähedal, praegusel Harju tänaval hukatud von Üxkülli vend. Kindlasti räägime hukatud Üxküllist ja ka timukast, kelle maja oli siinsamas lähedal nurga taga ehk üritame näidata selle piirkonnaga seotud värvikaid seiku."

Kolmele ülemisele korrusele tuleb kohvik. Kui nõukogude ajal oli kolmele korrusele ette nähtud 64 külastuskohta ja suvel lisaks 20 kohta galeriil, siis uue kohviku täpset kohtade arvu ei saa veel öelda – see sõltub sisekujundusest, mille teeb Maile Grünberg. Tema sõnul on linnamuuseumiga selgeks räägitud, mida sellelt unikaalselt objektilt oodatakse. "Mingit selget kontseptsiooni, pilti, milline Neitsitorn seest tulla võiks, mul praegu veel ei ole, aga jaanipäeva paiku võib sellest juba küll hakata rääkima," ütles Grünberg.

Ulmi sõnul peaks Neitsitorni sees saama läbivaks elemendiks piilarit sümboliseeriv klaassammas läbi kõigi korruste.

"Samba sisse paneme museaale, ja lisaks linnakindlustuste ajaloole räägime siin kindlasti ka söögikultuurist Tallinnas," lausus Ulm. Kindlasti tuleb kohvikusse oma osa ka lastele. Täpsemaid plaane ei soovinud Ulm veel avalikustada, kuid tema sõnul lastel seal kindlasti igav ei hakka, kui isad-emad head kohvi joovad.

Samuti tahetakse väärtustada ala vahvat kaitsekäiku, kus huvilistele hakatakse pakkuma eriprogrammidega ekskursioone. "Lähme Tallitornist üles, räägime selle värvikast ajaloost. Kuigi sõjaliselt oli see tähtsusetu tornikene, on sellega seoses raedokumentides huvitavaid lugusid ajast, kui see toimis vanglana. Kõike huvitavat ei tahaks praegu ära rääkida, aga võib ju näiteks öelda, et ka ühe väga rikka raehärra poega hoiti siin vangis," rääkis Ulm. "Tallitornist Neitsitorni poole tuleb suur osa puitkonstruktsioonidest välja vahetada. Neitsitornist Kiek in de Köki poole aga taastame praegu katkenud müüri juurest kaitsekäigu Kiek in de Köki. Sealt saab laskuda bastionikäikudesse ning lõpuks välja tulla Vabaduse väljaku parklasse."

Lisaks tahetakse inimestele pakkuda muudki põnevat. Näiteks on linnamuuseumi kogus väga huvitav raidkivide kollektsioon – linnameistrite tööd juba 15.-16. sajandist. Seni pole olnud kohta, kus neid eksponeerida, nüüd on plaanis ka need välja panna. Lisaks tuleb Neitsitorni juurde väike amfiteater umbes sajale inimesele, kus saab suvel korraldada mitmesuguseid üritusi, ka teatrietendusi.

Ehitusettevõte Tarrest hakkab lähipäevil töödega pihta, ja kuigi tegemist on väga palju, peaks väljast kõik juba aasta lõpuks valmis saama. "Tuleb ehitada kõik uued trassid – elekter, vesi, kanalisatsioon. Kui kaua aga siseosa ehitamine aega võtab, seda on raske ennustada, kuid loodan, et tuleval aastal samal ajal saavad inimesed juba siia kohvikusse tulla," lausus Ulm.