Aasta 2014 jäi raudteeõnnetuste poolest silma kui viimaste aastate rängim. Raudteel hukkunud ja vigastatud inimeste hulk kasvas eelmisel aastal võrreldes 2013. aastaga kaheksalt juhtumilt 31 peale. Rongiõnnetustes hukkunuid oli mullu 12. Samuti ei ole ka tänavuse 2015 aasta esimene kvartal toonud paremaid uudiseid: rongi otsasõitudes on hukkunud kolm inimest, mis on ainult ühe hukkunu võrra vähem kui näiteks aastal 2013 kokku. 

Tehnilise järelvalve ameti (TJA) transporditeenistuse asepeadirektor Anvar Salomets ütles, et üks väga eristuv põhjus on uute Elroni reisirongide liinile tulek 2014. aasta alguses. "Nende sõidugraafik on märkimisväärselt tihedam, kui see oli varem ehk kui 40% rohkem ronge on võrgus, siis on ka ilmne, et õnnetusjuhtumite arv kasvab," ütles ta, ja lisas, et sellist kurba tendentsi oli TJA ka oma prognoosides ette näinud. Lisaks prognoositi, et suurenevad kokkupõrked sõidukite ja rongidega, kuid see jäi varasemate aastatega võrreldes enamvähem samale tasemele. "Saame ühe positiivse noodi välja tuua, et sõidukijuhid ei patustanud rohkem, kui nad seda varem tegid," ütles Salomets. 

Selleks, et inimeste ohutusse panustada, on nii raudtee ettevõtetega kui kui maanteeametiga koostöös kaardistatud ära ohukohad, kus piirata illegaalseid ületamiskohti ja luua võimalusi legaalseks raudtee ületuseks. Kõige kriitilisemad kohad on Tallinnast lääne poole väljuv suund, mis läheb läbi Nõmme linnaosa Keila Paldiski poole, Tartus aga suunad, mis väljuvad Valga ja Koidula poole. "Harjumuspärane liikluskeskkond raudtee ületamisel on märkimisväärselt muutunud: rongid on vaiksemad, teist värvi, rongide kiirendus on parem ehk siis inimestel kaob ära tunnetus, kui kaugel ta parajasti ülesõidukohast on," ütles Salomets.
Lisaraha raudteealase ohutuse suurendamiseks ei ole loota. "Täna oleme plaanide koostamisel jäänud nende eelarvevõimaluste piiresse, mis raudtee ettevõtjatel ja riigil transpordivaldkonda on ette nähtud panustada. Kusagilt me ekstra ei võta, pigem sätime fookust pisut paremini: hädavajalikud kohad esmajoones."

Üle-eelmisel nädalal kirjutas Eesti Päevaleht, et Elroni vedurijuhid on oma tööga ülekoormatud. Seoseid õnnetuste arvu ja väsinud rongijuhtidega Salomets kindlasti ei näe. "Vedurijuht on see osapool, kes ei saagi operatiivselt selles olukorras mitte midagi teha, et kokkupõrget ära hoida: rongi kõrvale keerata, peatada," sõnas Salomets. Küll aga peaks lähima paari-kolme kuu jooksul suurenema vedurijuhtide arv, mis peaks vähendama vedurijuhtide töökoormust. 

Raudteeohutuse alasel üritusel tänati eraisikuid ja organisatsioone, kes on raudteeohutuse teemadel Eestis kaasa rääkinud. Samuti anti kümnendat korda välja kõige kõrgem Operation Lifesaver Estonia (OLE) raudteealase ohutuse esindamise tänumeene "Kuldne tõkkepuu", mille pälvis Kai Kuuspalu maanteeametist.

Kuuspalu sõnul on raudteeohutus liikluse üks osa ning seetõttu on ta algatanud Tartu autokoolides koostöös õpetajatega raudteeohutuse alase koolitusmaterjalide kokku panemise B-kategooria juhiõppes. Samuti teeb Kuuspalu koolitusi ka teistele huvilistele. "Kui teen töötutele kolmetunnise ohutuskoolituse, siis rongiohutusest rääkisin 25 minutit," tõi ta näiteks.  

Avaliku raudteeohutusega tegelejaid tunnustanud siseminister Hanno Pevkur ütles, et endiselt on palju raudtee ülesõite, mis on tõkkepuuga tähistamata, samuti on vaja välja vahetada veel mitmed hoiatustuled. Pevkur tõstis esile just üldise teadlikkuse edasi kandmist läbi autokoolides õpitu, tunnustades seega Kuuspalu tegemisi. "Maanteeameti õppematerjalid on kindlasti üks hea samm edasi. Samuti on iga ennetustöö pikk protsess ning oluline on vabatahtlikutöö ja raudtee-ettevõtete sotsiaalne vastutus."

OLE juhatuse esimees Tamo Vahemets ütles, et 10 aastat tagasi ei olnud vabatahtlikkus Eestis niivõrd päevakorras kui see on praegu. "Nüüd on kuidagi nii läinud, et meil on täna Eestis üle 50 vabatahtliku, kes käivad erinevates haridusasutustes loenguid pidamas raudteeohutuse alal. On oma ala fanaatikuid ja omakorda inimesi, kes ei ole raudteega seotud."

27.aprillist 3. maini 2015 viiakse Eestis läbi üleriigiline raudteeohutusnädal, mis kannab sõnumit "Võta klapid peast ja lase rong läbi!". Kampaania üheks eesmärgiks on algatada ühiskonnas diskusioon liikluses kõrvaklappide kasutamisega seotud riskidest.

Aastal 2014 hukkus rongiõnnetustes Eestis 12 inimest, vigastada sai 19 inimest. Õnnetusjuhtumeid oli kokku 20. Võrdluseks saab tuua aasta 2007, kus oli samuti 19 rongiõnnetustes vigastada saanud inimest, hukkunuid 13, kuid juhtumite arv kokku oli 46 ehk üle poole rohkem kui aastal 2014. See tähendab, et kuigi raudteeõnnetuste juhtumite arv on üldjoontes vähenenud, pole väiksemaks muutunud hukkunute ja vigastatute arv.