"Kahjuks ei suuda me paljusid valdkondi oma kohaliku tööjõuga katta ning vajalikke tippspetsialiste napib. Pikad koolitused võtavad aega ning nõudlus heade töötajate järele on ettevõtetel suur," sõnas riigikogu liige keskerakondlane Erki Savisaar. Ta lisas, et muudatuste tagajärjel võib kasvada lühiajaliselt Eestis töötavate välismaalaste arv ca 2500 inimese võrra. "Tegemist ei ole pagulastega need inimesed on kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistid, kes peale töölepingu lõppu lähevad oma koduriiki tagasi," ütles Savisaar.

Savisaare sõnul on Eesti ettevõtjatele sisserändekvoot liialt piirav, mistõttu on paljud asunud kasutama renditööjõudu. "Kvoot on liialt piiratud ning täitub tihti juba esimeses kvartalis, mistõttu rendivad ettevõtjad tööjõudu mujalt, näiteks Poolast. Peame jõudma selleni, et ettevõtjal oleks kasulikum ja mugavam palgata rentimise asemel inimene Eestisse töötama," märkis Savisaar.

Teise olulise muudatusena karmistati tähtajalise elamisloa pikendamist. Pärast viieaastase elamisloa lõppu võib välismaalastelt nõuda eesti keele eksami sooritamist vähemalt A2 tasemele. „Eesti keele oskus on riigis hakkama saamiseks ning muretult ühiskonda sulandumiseks üks olulisemaid eeldusi. Viis aastat peaks olema piisavalt pikk aeg ühe keele õppimiseks, kui inimesel on soov end pikemaajaliselt Eestiga siduda,“ ütles Erki Savisaar.

Ühe ideena tuleks tema sõnul kaaluda tulevikus sektoripõhist palga maksmist. „Eelnõu kohaselt peab Eesti tööandja maksma välismaalt tulnud töötajale vähemalt kahekordset Eesti keskmist brutopalka, kuid paraku ei rahulda see erinevaid sektoreid. Nimelt on kahe keskmise palga nõue IT- ja finantssektorile liiga väike, kuid majutus- ja toitlustussektori jaoks jällegi liiga suur, seega võiksime tulevikus kaaluda spetsialistide puhul pigem kahekordse sektoripõhise keskmise palga nõuet," leidsi Savisaar