Eelmisel aastal kasutas kuue kuuga hüvitist ligi 80 000 inimest 3,5 miljoni euro ulatuses ja selle aasta esimesel kuul on hüvitist jõudnud kasutada juba 23 000 inimest ligi miljoni euro eest, ütles haigekassa pressiesindaja Kaidi Kasenõmm Delfile.

„Tänaseks saab täiskasvanute hambaravihüvitist kasutada 220 kabinetis üle Eesti ja arste lisandub pidevalt,” sõnas Kasenõmm. Jaanuaris on tema sõnul haigekassaga lepingu sõlminud 48 uut kliinikut.

Hüvitise summa tõusis Kasenõmme sõnul sel aastal 40 euroni. Lapseootel naistele, väikelapse emadele, pensionäridele ja osalise või puuduva töövõimega inimestele ning suurenenud ravivajadusega patsientidele on soodustus jätkuvalt 85 eurot aastas. „Alates 2018. aastast saavad 85-eurost hüvitist ka esimese tüübi diabeedi ja Sjögreni sündroomiga patsiendid,” lisas Kasenõmm.

Kasenõmme sõnul on tänu uuele hambaravihüvitisele hambaarsti juurde jõudnud mitmed inimesed, kes pole seal ammu käinud. „Hüvitise peamine eesmärk ongi suunata sellised inimesed üle pika aja enda suu tervist kontrollima, et ennetada tõsisemaid probleeme tulevikus,” märkis Kasenõmm.

„Näeme, et järgnevatel aastatel sõlmivad meiega lepingu kolm neljandikku hambaarstidest ja hüvitist kasutab vähemalt pool elanikkonnast,” sõnas Kasenõmm. Tema sõnul ei ole haigekassa eesmärk sõlmida lepingud kõigi arstidega või et kõik inimesed kasutaksid hüvitist igal aastal täies ulatuses. „Oluline on, et hambaravi oleks senisest paremini kättesaadav just neile, kes seda kõige enam vajavad.

„Ka hambaraviteenuste hinnad on tänu arstide tagasisidele eelmise aasta lõpus üle vaadatud ning korrigeeritud – sel aastal tõusevad teenuste piirhinnad 18 protsenti,” kinnitas Kasenõmm.