Siseminister Jüri Pihl on kinnitanud, et seni pole midagi arutatud ning uut võimalikku kandidaati hakatakse tõsisemalt otsima alles mais. Tõsi, intensiivsed otsingud tõepoolest veel ei käi, kuid mitteametlikud konsultatsioonid selle üle toimuvad eri institutsioonides juba pikemat aega. Tegemist on liialt olulise ametikohaga, et kandidaatide sõelumist viimasele minutile lükata, kirjutab Eesti Päevaleht.

Pihl on öelnud, et sellele kohale saaksid kandideerida kuus-kaheksa inimest — sellega peab ta silmas tõsiselt võetavaid kandidaate. See näitab, et Pihl on asja üle tõsiselt mõelnud. Paraku tõdesid Eesti Päevalehte konsulteerinud allikad, et pink on lühem kui arvata oskaks: kapo peadirektoriks ei sobi sugugi kõik neist tõsiselt võetavatest kandidaatidest.

Just seetõttu leiab riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni ehk kapo komisjoni juht Jaanus Rahumägi, et senine kapo juht Aldis Alus peab kindlasti tööd jätkama. “Kas me tahame minna tagasi 1990. aastate külma hingusse, kui politseijuhte teadmata põhjustel pidevalt vahetati?” küsib Rahumägi.

Kaitsepolitseiamet on riigis väga oluline institutsioon ning seetõttu ei saa vastu- ega ka välisluure osas laskuda emotsioonidesse ja vahetada selle juhti põhimõttel: meeldib või ei meeldi. Seda enam, et väidetavalt valis Aldis Aluse oma järglaseks viis aastat tagasi Pihl ise ning Rahumäe hinnangul on raske uskuda, et ta valinuks oma järglaseks halva mehe. Alus ja Pihl olid selleks ajaks kümme aastat koos töötanud.

Rahumägi, kellel kapo komisjoni juhina on õigus uue peadirektori otsinguil kaasa rääkida, ütleb: “Kui kellelgi on reaalseid argumente, miks Alus ei peaks jätkama, siis oleks need mõistlik esitada meie komisjonile nüüd, mitte kaheteistkümnendal tunnil. Siiani on kõik kuuldud argumendid olnud külaklatši tasemel, mis ei käi aga hea riigivalitsemisega kuidagi kokku.”

Pihl on kuluaarivestlustes mõista andnud, et pigem ta ei soosi Aluse ametisse edasi jäämist. Viidatud on, et kui Aluse tööstiilis ei toimu mingit olulist muutust, on tema jätkamine vähetõenäoline. Põhjuseks nimetatakse, et Alus ei suuda süsteemi ohjes hoida. Suuremate asjadena on Alusele ette heidetud vähest valmisolekut Lihula sündmusteks ning aprillirahutusteks. Ka ei ole kapo töötajad ise oma praeguse ülemusega rahul, mehel pole alluvate hulgas autoriteeti. Spekuleeritakse ka selle üle, et ehk pole Alus Pihlile piisavalt lojaalne.

“Miks Alus hea juht pole?” küsib Rahumägi vastu. “Olen küsinud arvamust Aluse kohta kohtunikelt, peaprokurörilt, teistelt politseijuhtidelt, kes on oma ameti tõttu pidanud temaga koostööd tegema, ja mitte ükski neist pole öelnud, et Alus oleks oma töös läbi kukkunud. Ka komisjoni hinnangul on kapo head tööd teinud.”

Rahumägi viitab, et kõik isikud, kes sobiksid praeguse politseiteenistuse seaduse järgi kapo peadirektoriks, on ametite kodulehtedel kirjas. Ta annab mõista, et pink uue inimese leidmiseks on lühike ning kui otsijad tahavad leida täiesti uue kvaliteediga peadirektori, tuleks otsingukriteeriume laiendada ja muuta politseiteenistuse seadust. “Sellega annaksime võimaluse kandideerida ka teistel inimestel näiteks välisministeeriumist, kaitseministeeriumist, rahandusministeeriumi haldusalast, diplomaatide seast,” loetles Rahumägi.

Kui kapo peadirektori nimetamise kohta praegusest seadusest näpuga järge ajada, võiksid sellele kohale kandideerida kümned inimesed: jälitusasutuse juhid, kohtunikud, prokurörid, siseministeeriumi või justiitsministeeriumi valitsemisala asutuste kõrgemad ametnikud, politseiprefektid, keskkriminaalpolitsei direktor, julgestuspolitsei direktor, politseipeadirektori asetäitjad, kaitsepolitsei peadirektori asetäitjad, politseidirektorid ja politseikolledži direktor.

Oluline on vaid see, et enne ametisse nimetamist oleks see isik töötanud eelloetletud ametikohal vähemalt kolm aastat. Allpool toodud nimede loetellu võib veel lisada hulga inimesi: nii kapo regionaaldirektorid kui ka üksuste juhid majas endas.

Tõsi on, et enamik neid inimesi ei sobi kapo peadirektoriks vaatamata oma staaÏile. Näiteks on Eestil küll neli prefekti, kuid neist vaid ühel — Aivar Otsaltil — on reaalne jälitustöö kogemus. 99% on välistatud ka kohtunikud, sest neil puudub suure organisatsiooni juhtimise kogemus, prokuröridest on enamik liiga noored ja piisava juhtimiskogemuseta.

Praegu on riigil vaja stabiilset ametkonda ning kui nad oma tööd hästi teevad, siis peab nende ametiaega ka viie aasta võrra pikendama, leiab Rahumägi. Tema hinnangul pole seega võimalik praegu rääkida peale Aluse teistest tõsiselt võetavatest kapo peadirektori kandidaatidest. Küll on see aga võimalik viie aasta pärast, mil sellele kohale sobiksid juba nii praegune peaprokurör Norman Aas kui ka näiteks maksu- ja tolliameti juht Enriko Aav. Viimati mainitu puhul tuleks muidugi seadust muuta, sest maksu- ja tolliamet on rahandusministeeriumi haldusalas.

1. juunist teeb siseminister kapos struktuurimuudatuse, mis tekitab oma olemuselt pingeid. Uus juht — kui see pole Alus — peab olema võimeline teemasse ja struktuurimuudatustesse sisse elama, see võtab vähemalt aasta. Teiseks peab ta saavutama autoriteedi. Kolmandaks on sel aastal oodata maadevahetuse protsessi kohtusse jõudmist — sellestki võib tekkida pingeid, vaatamata sellele, et uurimist juhib prokuratuur. Neljandaks hakkab pärast kaitseväekorralduse seaduse vastuvõtmist olema eraldi kaitseväeluure, mis paneb praeguse eelnõu kohaselt kapole kaitseväe küsimustes lisakohustusi.

Siseministril on kavas ühendada ka kolm ametit, pärast mida on Eestis hiiglaslik amet, mille direktor on samuti teadmata. Kolme ameti ühendamisel tulevad samuti struktuurimuudatused ning on selge, et seegi toob kaasa suuri pingeid.

“Kui kõigi nende julgeolekuvaldkonda puudutavate muudatuste-uuenduste taustal vahetada välja ka kapo peadirektor, läheb lugu võrdlemisi segaseks ja keegi ei saa enam aru, mis eesriide taga tegelikult toimub,” nendib Rahumägi.

Seaduse järgi nimetab kaitsepolitseiameti juhi siseministri ettepanekul ametisse valitsus, kuid siseminister peab eelnevalt ära kuulama riigikogu õiguskomisjoni ning julgeolekuasutuste järelevalve ehk kapo komisjoni seisukoha. Uue kandidaadi leidmine ei ole kerge ülesanne: siseministri pakutav inimene peab olema meele järele paljudele komisjonidesse ja lõpuks ka valitsusse kuuluvatele inimestele.

Võimalikud kandidaadid

Aldis Alus, kaitsepolitsei peadirektor

Tõenäosus 50/50, kui maadevahetuse asjaga lähikuudel suuremat äpardust ei tule. Pikk kapotöö taust enne peadirektoriks saamist.

Raigo Haabu, politseiameti peadirektori asetäitja

Tema tulek politseiameti peadirektori asetäitjaks oli kiire ja üllatuslik ning selle taga võib näha teatud käike. Esiteks ligi aastane peadirektori asetäitja kogemus (pandi sellesse ametisse möödunud aastal), enne seda töötas kapos politseidirektorina. Haabu tuleks kapo uueks pealikuks kõrvalt.

Aivar Otsalt, Lõuna prefekt

Viimaste juhtumite taustal vähetõenäoline, kuid ikkagi kandidaat, sest tema nimi lekkis avalikkuse ette varem. Usaldusväärne siseministeeriumi allikas väidab, et kapo uueks juhiks saamine on Otsalti ja Tartu suurärimehe, Reformierakonna liikme Neinar Seli soovunelm.

Arnold Sinisalu, kapo politseidirektor

Aastatepikkuse taustaga tugev ametnik, kes asjatundjate hinnangul võiks olla väga hea kandidaat. Kuluaarides käis tema nimi läbi ka viis aastat tagasi

Aleksander Toots, kapo peadirektori asetäitja

Pikaajalise jälituskogemusega, kapo peadirektori asetäitjaks sai hiljuti. Enne töötas kapo Ida-Viru politseidirektorina. Arvatakse, et Pihl jätaks ta pigem senisele kohale.

Priit Pastarus, kapo peadirektori asetäitja

Spetsiaalselt möödunud aasta 1. augustil loodud uus ametikoht, kus Pastarus tegeleb korruptsioonivastase tegevuse, terrorismivastase võitluse ning kriminaalmenetlusega seotud tööülesannete korraldamisega. Paraku pole tal seadusega nõutud kolmeaastast vastava ametikoha kogemust, sest töötas enne maksu- ja tolliametis uurimisosakonna juhataja asetäitjana.

Erkki Koort, siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler

Tuli Pihli kutsel sellele kohale möödunud aastal, enne töötas kapo ülemkomissarina. See on piiranguks tema kandidatuuri kaalumisel — eelnev ametikoht pidanuks olema politseidirektor. Siseministeeriumi kõrge ametnik kinnitas, et Koort on osutunud “väga heaks asekantsleriks ning tema minema laskmine oleks selge rumalus”.

Norman Aas, riigi peaprokurör

Tema kandidatuur olnuks reaalsem ehk pool aastat tagasi, praegu ripub prokuratuuri kohal mõõgana mitmeid kohtuasju, kus ka kapo on osaline. Ometi võiks Pihl tema kandidatuuri esitamist põhjendada sellega, et kapo vajab menetlusliini tugevdamist.