Usundite ümarlaud: Riik soosib kristlust

Eesti mittekristlikke usundeid esindav Usuliste Ühenduste Ümarlaua (UÜÜ) hinnangul on Eesti usuline olukord tasakaalustamata ja riigi usupoliitika on vaid kristlusekeskne.

Eri usundite esindajad hindavad usuvabaduse olukorda murettekitavaks, teatas BNS-ile UÜÜ pressiesindaja.

Mittekristlike usundite esindajad tõstsid esile usundiõpetuse ühekülgsuse Eesti üldhariduskoolides, mis on täielikult kristlike konfessioonide kontrolli all. UÜÜ nentis, et hoolimata ümarlauapoolsetest abipakkumistest pole muu-usulisi siiani religiooniõpetuse õppekava ettevalmistamisse kaasatud.

“Eesti usualane seadustik on üles ehitatud kristlike konfessioonide loogikast lähtudes ning nende huvisid arvestades. Järjest on vastu võetud seadusi, mis takistavad mittekristlastel oma usulisi tõekspidamisi järgida. Uus kirikute ja koguduste seadus annab kristlikele kirikuile suuremaid õigusi kui muudele usulistele ühendustele, samal ajal nõuab aga kõikidelt usulistelt ühendustelt kristliku terminoloogia kasutamist,” märkis UÜÜ oma avalduses.

Usuliste Ühenduste Ümarlaud moodustas reedel budalastest, bahaidest ja maausulistest koosneva toimkonna, mis töötab välja ettepanekud usulise olukorra parandamiseks Eestis. Ümarlaud esitab oma ettepanekud valitsusele kahe nädala pärast peetaval istungil.

Praegu on ümarlauas esindatud Bahai Koguduste Liit, Eesti Budistlik Kogudus, Drikung Kagyu Ratna Shri Keskus, Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus, Eesti Islami Kogudus, Krišna Tunnetuse Tallinna Kogudus ning Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda.