Ustimenko teeskleb kahetsust
Teisipäeval mõni hetk hiljem avaldatud kohtupsühhiaatrilise ja -psühholoogilise ekspertiisi järgi suhtub Ustimenko oma ohvritesse aga põlgusega, justkui poolearulistesse, tundmata mingit kahetsust ega kaastunnet.
Ustimenko rääkis kuritegudest, sealhulgas tapmistest, emotsioonideta, kainelt-kaalutlevalt, oli ekspertide küsimuste suhtes valvas ning tegi neile omapoolseid pedantseid täpsustusi.
Ekspertide hinnangul tahtis Ustimenko näidata kõike toimunut enesele soodsamas valguses ning temas domineerisid egotsentrism ja enesekriitika puudumine.
Ustimenko jutu järgi olid ohvrid ise süüdi, et nad olid püüdnud relvastatud ülekaalule vastu hakata ning riskinud tühise rahasumma või väheväärtuslike asjade pärast oma eluga.
Ustimenkol oli sugenenud veendumus, et selliste inimeste elu ei vääri säilitamist, ning seetõttu tappiski ta röövides kannatanuid.
Samas kinnitas Ustimenko ekspertidele, et üksikute kannatanute tapmisega hoidis ta olukorda “oma kontrolli all” ja takistas Dmitri Medvedjevil toime panna ohvriterohkemaid kuritegusid, mida too oleks oma ebastabiilse iseloomu tõttu võinud toime panna.
Ustimenko sõnul tulid nad Medvedjeviga Peterburist Eestisse varju võimaliku vahistamise eest, kuna neid seostati seal nende koolivenna Telepini toime pandud raskete kuritegudega.
Kuna siinsed tuttavad vedasid Ustimenkot ja Medvedjevit kohtualuse enda sõnul alt, siis olid nad sunnitud raha saamiseks tegelma varguste ja röövimistega, rääkis Ustimenko ekspertidele.
Ustimenko ja Medvedjevi 2002. aasta veebruarist kuni maini Eestis ja Lätis korraldatud kuritegude seerias kaotas elu seitse inimest ning vigastada sai kuus inimest.
Ustimenkole pannakse süüks viie inimese tapmist, ülejäänud kaks tappis Medvedjev, kes ise hukkus tulevahetuses Läti politseinikega.
Praegu on Ustimenkoga koos kohtu all ka talle Sillamäel raharöövi korraldamiseks vajalikku teavet andnud kohalik elanik Valeri Požidajev (37).
