„Uskumatu, kas ma olen kriminaalkurjategija!“
Esmaspäeval väänas Kadrioru Saksa gümnaasiumi trepil kaheksanda klassi poiss jala välja ning ei suutnud enam kõndida. Kuna poisi emal autot ei olnud, võttis klassijuhataja Küllike Lukkonen auto ja sõitis Ida-Tallinna keskhaigla traumapunkti.
„Tegelikult pidi see silt seal näha olema muidugi,“ ei eita õpetaja, et võis silti, mis lubab parkida vaid haigla loaga, mitte märgata. „All ei olnud üldse parkimiskohti, ma pidin ju auto kuskile jätma, et laps traumapunkti viia. Laps hüppas vaid ühel jalal,“ rääkis Lukkonen Delfile.
Mupo käitus uskumatult
Samas kinnitab Lukkonen, et ei jäänud oma autoga kellelegi ette ja liiklust ta ei takistanud, ometi viidi juba veerand tundi hiljem auto Suurtüki tänava tasulisse parklasse. Koos abikaasaga sinna jõudnud õpetajat ootas ees uus üllatus — abikaasat, kes on auto kaasomanik, ei lubatud menetluse juures olla.
„See, kuidas mu abikaasa sealt välja visati, see on väga uskumatu käitumine,“ on õpetaja siiani nördinud. „Mul on tunne, et see proua ei saanud ise ka aru, millega tegemist oli. Proua Sulg ütles, et meil on praegu menetlustoiming, minge palun välja, ainult advokaat võib juures olla. Mõtlesin, et uskumatu, kas ma olen kriminaalkurjategija!“
Õpetaja sõnul tehti talle kohe selgeks, et teisaldamistasu 420 krooni tuleb igal juhul ära maksta. Kooli jõulupeole kiirustanud õpetaja küsis ametnikult, mis edasi saab. „Nad küsisid mu käest, kas ma olen nõus kiirmenetlusega või ei ole. Ütlesin, et öelge mulle, mida ma tegema pean, ma ei ole juriidiliselt tugev. Ametnik ütleski, et siis teeme kiirmenetlusega 300 krooni trahvi.“
„Raiuti vaid seda, et et ei huvita, mida te räägite, te panite väärteo toime,“ ei pannud ametnik õpetaja selgitusi millekski.
Haigla juures parkimine ongi keeruline
„Keskhaigla juures on tõsine probleem parkimisega, nii Tatari tänava poolt, kui ka Kalevis spordihalli poolt, kus üritatakse autosid pressida kuhu iganes, kas haljasalale, kas puude vahele või erakorralise meditsiini osakonna ette, selles mõttes on päris keeruline olukord,“ nentis munitsipaalpolitsei juht Kaimo Järvik.
„Tegelikult, kui on hädaolukord, siis mina eeldan, et oleks võimalik sõita erakorralise meditsiini osakonna ette autoga ja anda patsient kohe meedikute kätte. Reeglina keegi ei passi seal ja see, mis juhtus, oli juhuste kokkulangevus,“ kinnitas Järvik, et on keskhaigla haldusjuhiga probleemi arutanud, kuid lõplikku lahendust ei ole veel.
„Auto peale ei ole ju kirjutatud, miks ta sinna tuli ja miks ta sinna parkis,“ selgitas ta, et asjaolud selginevad tõesti alles siis, kui auto on juba teisaldatud või on alustatud väärteomenetlust valesti parkimise kohta.
Teisaldatud auto puhul võib pääseda küll trahvist, kuid teisaldustasu tuleb ikkagi maksta. „Teisaldamistasu on vabariigi valitsuse ministri määrusega kinnitatud ja see on teenus, mille eest inimesel tuleb tasuda. Loomulikult võib ta seda vaidlustada,“ rääkis Järvik. „Teine pool on see, et ta on toime pannud väärteo ja eiranud liiklusmärke.“
Kindlasti ei pea aga laskma endale läbi kiirmenetluse trahv välja kirjutada. „Võib valida üldmenetluse, mis tähendab seda, et inimesel on aega anda selgitusi, tunnistusi. Meie menetleja peab võtma tunnistusi ja selgitusi ja nende alusel tegema õigustatud otsuse,“ selgitas mupo juht.
„Kui see juhus oleks lõppenud väärteomenetluse üldmenetlusega, siis oleks see ilmselgelt lõppenud hoiatusega. Kindlasti me ei oleks niimoodi trahvinud. Kui see on meie menetleja süü ja meie menetleja ei andnud antud rikkujale võimalust, siis on küll väga pahasti ja me selgitame asjaolusid, miks see nii läks,“ kinnitas Järvik.
