"Üks järeldus on see, et NATO peab olema võimeline tegutsema lühema eelhoiatusajaga," ütles Washingtonis viibiv Mikser Delfile. "NATO liikmesriigid peavad olema valmis tõsisemalt võtma oma kohustusi, sealhulgas kaitse-eelarvet."

Mikser ütles pärast vestlust Hageliga, et Eesti ja Ameerika Ühendriikide arusaam sellest, milline on julgeolekuolukord ja millised on vajadused, on väga sarnased. "Me mõistame üksteist hästi," lausus Eesti kaitseminister.

Küsimusele, kas ja kui palju arvestab USA Eesti arvamusega Venemaa kohta, vastas Mikser, et meiega arvestatakse ja meie panust tunnustatakse.

Mikser ütles, et Hagel väljendas ühemõtteliselt arusaama, et Eesti kui üks NATO piiririikidest on erakorralises julgeolekuolukorras ning USA on jäägitult pühendunud julgeoleku tagamisele. Eesti kaitseministri sõnul hinnatakse Pentagonis kõrgelt ka analüüsi ja ekspertiisi, mida Eesti suudab pakkuda. Tema sõnul tunnustas Hagel Eesti pühendumust.

"Kasutasin kohtumist ka selleks, et tänada USAd kiire reageerimise eest ja kiirete heidutusvahendite paketi kokkupanemise eest," ütles Mikser.

Ühtlasi räägiti ka edasistest plaanidest.

Mikser rõhutas, et NATO heidutusmeetmete pakett peab olema kestlik.
"Seni on ameeriklased kinnitanud, et see kompanii, mis saabus Eestisse Itaaliast, samuti Leetu ja Poola, jääb paigale vähemalt selle aasta lõpuni," kõneles Mikser ja täpsustas, et kompaniid roteeritakse teiste samalaadsete üksustega. "Vahepealse aja jooksul lepitakse kokku edasistes plaanides." NATO tippkohtumine toimub septembris.

Kaitseministri sõnul käib töö selle nimel, et liitlaste heidutav jalajälg oleks suurem ja tugevam. "Töötame selle nimel, et heidutus oleks tugev," kinnitas Mikser. Tema sõnul on selge, et iga sõdur omab suuremat heidutusjõudu kui see number, palju on sõdureid kohal. Hetkel ei ole kõnelused aga selles faasis, kus ministril oleks korrektne rääkida konkreetsetest numbrites väekontingendi suurendamise osas. "Me teame, mille nimel me töötame," sõnas Mikser.

Samuti räägitakse kaitseministri sõnul läbi mitmete teiste NATO liitlasriikidega, kes võiksid veel NATO idapiiri turvalisus tagamisel Eestile appi tulla. Kuid ka neid riike ei soostunud kaitseminister praegu avaldama. "Selle nimel räägitakse mitmete riikidega," sõnas Mikser. Ta möönis, et Ameerika Ühendriikide kui kõige suurema liitlase kohalolul, on ka kõige suurem heidutusjõud.

Eesti ja Ameerika Ühendriikide kaitseministrid rääkisid ka Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidest ja tõdesid, et sanktsioonid Venemaa vastu on tugevad siis, kui allianss demonstreerib täielikku ühtsust.

Eesti kaitseministri hinnangul on sanktsioone venemaa vastu võimalik vajadusel tugevdada. "Piisavad on nad siis kui toovad kaasa muutusi Venemaa käitumises," rääkis Mikser. "Niikaua kui seda pole, niikaua peab neid hoidma ja vajadusel tugevdama." Praegune surve pole poliitiliselt ega majanduslikult oma eesmärki saavutanud.