"USA valitsuse poliitika näeb ette, et viisadega soetud teemasid me privaatsuse kaitsmise tõttu ei kommenteeri," saatkonna pressiatašee Bradley Hurst ütles Delfile.

Värske reformierakondlasel Eerik-Niiles Krossil on sissesõidukeelud mitmesse riiki. Muuhulgas ei saa ta vabalt sõita USA-sse ja seda ka siis mitte, kui temast peaks saama riigikogu liige.

2012. aasta augustis püüdis Venemaa Eerik-Niiles Krossi rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutada, kahtlustades teda seotuses kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamisega. Seda aga, miks ei pääse Kross USA-sse, ei ole avaldatud.

Üleeile vanalinnas kogunenud Reformierakonna juhatus otsustas, et Kross jääb erakonda ning mitmed piirangud tema liikumiste suhtes ei ole probleemiks.

Kevadistel riigikogu valimistel Mustamäel Reformierakonna kolmanda numbrina kandideerival Krossil on aga hea võimalus valituks osutuda. Esinumber Urmas Paet on Brüsselis eurosaadik ning teine number Maris Lauri vähemalt hetkel rahandusminister. Seega võib eeldada, et Krossil tuleb riigikogulasena edaspidi palju ka välisriikidesse reisida.

Riigikogu kommunikatsioonijuht Urmas Seaver selgitas Delfile, et selle, kas konkreetsel isikul lastakse konkreetsesse riiki siseneda või mitte, otsustab riik, kuhu isik siseneda soovib. Seega võib Krossil probleeme tekkida saadikuna nii Venemaale kui ka USA-sse pääsemisega.

28. jaanuaril kirjutas Eesti Päevaleht, et USA valitsus on nõudnud Eestilt „vaikivat arusaamist”, et Kross ei saa NATO saladustele ligipääsu ega selle eelduseks olevat Eesti riigisaladuse luba. 29. jaanuaril teatas Kross, et on esitanud kaitseministrile nõuniku ametikohalt lahkumise avalduse. Kross kinnitas siis, et tema ei tea, miks talle sissesõidukeeld on kehtestatud, ja pakkus, et see on seotud Arctic Sea asjaga. Toonane peaminister Andrus Ansip selgitas siis, et otsuseid, mis puudutavad riiki mittelubamist või viisakeeldu, riigid ei kommenteeri.

Eerik-Niiles Kross lahkus IRL-ist ning astus Reformierakonda 31.oktoobril.