"Eesti eluasemevaldkonna arengukava aastateks 2008-2013 eesmärgid jäid suures osas täitmata," rääkis majandus- ja taristuminister. Ta avaldas heameelt, et 67 korterelamut renoveeriti, kuid neid oleks tulnud renoveerida 8000.

Eesmärgiks oli ka, et 7900 paljulapselit peret saaksid oma elamistingimusi parandada, kuid see õnnestus vaid 1818 perel.

"Elamumajandust lihtsalt ei peetud oluliseks," võttis Palo täitmata jäänud arengukava kokku. Ta tõdes, et elamufond vananeb. Aastas ehitatakse 2000 uut elamut, kuid amortiseerub 6000.

Ka tonidlosside lammutamiseks mõeldud toetused jäid Palo sõnul kasutamata.

Nüüd nähakse ministri sõnul ette vahendid umbes 1000 korterelamu renoveerimiseks. See on tema sõnul umbes samas suurusjärgus kui on koeterelamuid Pärnu linnas. Abikõlbulikud on ka kütte ja venstilastioonisüsteemide renoveerimise projektid. Soodustatakse ka nullenergiaga majade ehitamist.

Palo tõi ühe näitena Muhu valla, kus vald soovib renoveerida vana kortermaja eakatele inimestele. Riik finantseerib seejuures ühe kolmandiku ja kohalik omavalitsus kaks kolmanikku.

Palo märklis, et ehitusse panustamine aitab ka majandust elavdada.
Investeerides 110 miljonit eurot, saab riik selle täiendava maksutuluna tagasi.

Et tekkiks ka erakapitalil põhinev üürikorterite turg, peaks riik Palo sõnul garanteerima pikaajlisi laene.