„Tegelikult oli kõik rahulik. Nalja oli nabani, aga kriminaalasja ei algatatudki,“ rääkis Sõõrumaa ETV saates „Kahekõne“.

„Igal maal on omad tavad ja nendega tuleb arvestada,“ nentis ta.

Sõõrumaa rääkis, et ta on 2004. aasta lõpust aktiivselt tegev nii Venemaal kui Ukrainas. Tema sõnul on Ukraina oma arengutes 1990. aastate keskpaigas, kui turvafirmat nimetati riigi julgeolekule ohtlikuks eraarmeeks.

Sõõrumaa rääkis, et Venemaa on Ukrainast palju ees, sest seal kehtib mehe sõna, kehtib ohvitseri sõna, Ukrainas aga nii ei ole. „Aga ma olen selle suure turu valinud ja ei kavatse põgeneda,“ lausus ta. „Proovin olla seal, kus ma saan keskkonnast midagi aru.“

„Külapeal laiata on alati parem, kui sul asjad kodus korras on,“ sõnas Sõõrumaa viidates sellele, et koduse hästi töötava turvafirma eeskujuks toomine annab talle välismaal tegutsemiseks eelise.

„Mul on Eestis pere, lapsed, ärid, aga mina ise olen siin suhteliselt vähe,“ tunnistas Sõõrumaa.

Heategevus

Urmas Sõõrumaa on seda meelt, et kümme protsenti teenitud vahenditest tuleb anda tagasi sinna ühiskonda, kus see teenitud on. Sellepärast toetabki ta heategevusfondi Dharma kaudu juba kümme aastat lapsi ja teiskeks toetab poliitikat.

„Olen püüdnud seda teha võimalikult avalikult, tänu sellele olen saanud ka üheks kõige suuremaks süljetopsiks,“ rääkis Sõõrumaa.

Sõõrumaa tunnistas, et 20 aastat tagasi lootis ta, et Eesti elu tervikuna läheb oluliselt paremaks, ja veel tema eluajal jõuab Eesti Soomele järgi. „Kahjuks täna ma arvan, et minu lapsed ka ei näe, et me Soomele järele jõuame,“ lausus ta.

„Asjad ei ole läinud nii hästi, aga ega nad väga halvasti ka ei ole - Eestis on ikka hea elada,“ kõneles Sõõrumaa. „Aga see, et suur osa meie inimestest Soomes tööl käib ja 63 000 last elab vaesuses - järelikult on midagi valesti.“

Saab poliitikutega hästi läbi

Sõõrumaa rääkis, et tema vanemad on jätnud oma elu ja tervise Eestisse ning tänu nende põlvkonnale saame me praegu Eestis eesti keeles rääkida. Sõõrumaa ütles, et Arnold Rüütel on samuti tema esivanemate põlvkonnast ja sellepärast toetas ta presidendivalimistel just Rüütlit mitte Toomas Hendrik Ilvest.

Sõõrumaa toonitas, et peab väga lugu neist, kes nõukogude ajal Eestis elasid. „Nemad hoidsid Eesti maaelu üleval, kasvatasid oma lapsi,“ loetles ta. „Mitte need, kes piiri taga soodsat momenti ootasid.“

Ta peab enda sõnul väga lugu ka Edgar Savisaarest kui poliitikust ja toetab ka tema raamatu väljaandmist. „Kui sa temaga kord elus kokku puutud, siis avalikkuse silmis oled sa tema mees, mis sest, et sa paar korda nädalas mõne teise erakonna tippu kuuluva poliitikuga tennist mängid,“ kõneles Sõõrumaa.

Sõõrumaa saab täna enda sõnul paljude Eesti riigijuhtidega hästi läbi. „Ma ei ütle, et keegi minu väga lähiringis oleks,“ lausus Sõõrumaa ja lisas, et tema on Eesti ettevõtja ja poliitikud on Eesti poliitikud ja igaüks teeb omi asju nii hästi kui võimalik. „Ma ei ole poliitik ja ei plaani sinna ka vähemalt lähiajal minna,“ lausus ta. Pealt kuulata võib, avaldada mitte

Sõõrumaa sõnul ei ole talle mingit saladust, et tema telefonikõnesid pealt kuulatakse. „See on riigi normaalne tegevus, sest ma suhtlen palju Venemaa ja Ukrainaga, räägin avatud tekstiga ja las kuulavad,“ ütles ta. „Kui neil on vaja kuulata, kuulaku, aga mitte ärgu trükkigu ära ajalehes,“ ütles ta viidates Toomas Annuse, Villu Reiljani ja Ester Tuiksoo maadevahetuse protsessile.

Tema hinnangul lõpeb protsess süüdistatavate õigeksmõistmisega, aga seda ei kompenseeri kunagi keegi, kui palju on aega, raha ja vahendeid on kulutatud.

Sõõrumaa rääkis, et bioenergeetika on meie ümbruse energeetika, aga oma igapäevaseid otsuseid ja tegevust ei juhi ta pendliga. „Pendel ei ole mulle võõras, aga fanaatik ma ei ole, proovin oma peaga mõelda,“ lausus Sõõrumaa.

„Inimesed, kes teevad asju hingega, teevad 80 protsenti asju õigesti ilma igasuguse pendlita,“ kõneles Sõõrumaa. „Aga kahjuks teevad inimesed palju asju uisapäisa ja siis võib igasuguseid asju välja tulla.“

Oma veaks peab Sõõrumaa amburi tähtkujust tulenevat tõestamisvajadust, ja seda, et ta on hästi usaldav. „Olen selle tõttu ka kannatada saanud,“ ütles ta. „Mul on hea meel selle majanduskriisi üle, mis tabas riiki ja inimesi, sest nüüd on järgi jäänud väga vähe inimesi, kellega hingest hinge suhelda.“