Indrek Sirk tõdeb Eesti Advokatuuri blogis, et joobes juhtidele on karistusest tõhusam vahelejäämise hirm ning joobes juhtimise võiks teatud tingimustel täielikult kuritegude hulgast välja arvata.

Justiitsminister Urmas Reinsalu toob vastukaaluks uuringud, mis näitavad, et tänase karistuspoliitika tingimustes ei eruta vahelejäämine korduvalt kriminaalses joobes juhte kuigivõrd. "Isegi juhtimisõigusest ilmajäämine ei heiduta piisavalt, sest aastas tabatakse üle 800 korduvalt ilma loata sõitva juhi. Taolistel puhkudel peab karistuse raskus olema piisavalt heidutav, et see motiveeriks vastutustundetutest tegudest hoiduma," märkis Reinsalu ERR-i arvamusportaalis.

Kuigi kehtiv seadus võimaldab raskes joobes sõidukijuhtimise eest rahalist karistust või vabadusekaotust, on levinud praktika, et isegi tingimisi karistus asendatakse enamasti uue tingimisi karistusega või trahviga. "Vaid viiendikule korduvalt kriminaalses joobes tabatud juhtidest on rakendatud vähemalt osaliselt reaalset vabadusekaotust," tõi minister välja. Reinsalu idee on, et taolistel juhtudel peab vabaduskaotuse vähemalt osaliselt tegelikult ellu viima.

Lisaks ei ole Reinsalu nõus, et karistus ja sõltuvusravi oleks vastuolus. "Ma pole nõus ka sellega, et karistus ja sõltuvuse ravi oleks vastuolus. Ette pandud eelnõus on selge mõte, et kriminaalses ulatuses korduvroolijoodiku puhul koostatakse kohtule ettekanne tema sõltuvusest ja suunatakse ta vajadusel sõltuvusravile. Senised uuringud näitavad, et sõltuvusravi programmid on kõige tõhusamad just vanglas."

Samuti nähakse seaduseelnõus ette võimalus kohaldada elektroonilist järelevalvet koos keeluga mitte tarvitada alkoholi: nimelt on iga päev Eesti teedel 1000-3000 joobes juhti.