Urmas Reinsalu: Tartu rahulepingust me Venemaaga piirileppe arutamisel ei tagane

Kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul ei tagane Eesti Venemaaga piirilepingu sõlmimise läbirääkimiste võimalikul taasalustamisel Tartu rahulepingu põhimõtetest.

"Venemaa välisminister viitas Eesti-poolsele üllatusele, aga siin tuleb rõhutada, et üllatus oli muidugi see, et Venemaa oma allkirja piirilepingult toona tagasi võttis," ütles Reinsalu Delfile Venemaa välisministri Sergei Lavrovi tänast avaldust kommenteerides.

Reinsalu hinnangul pole see ilmtingimata halb märk, et Venemaa tegi avalduse valmiduse kohta oma varasemast positsioonist edasi liikumiseks.

Tartu rahulepingu artikkel II

Minnes välja Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi poolt kuulutatud kõigi rahvaste vabast, kuni täieliku lahtilöömiseni riigist, mille hulka nad kuuluvad, enesemääramise õigusest, tunnustab Venemaa ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta maksvusel olnud riigiõiguslise korra, kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal, mis nüüd siin tähendatud mõttes edaspidisteks aegadeks maksvuse kaotavad.

Eesti rahvale ja maale ei järgne endisest Vene riigi külge kuuluvusest mingisuguseid kohustusi Venemaa vastu.

"Eesti positsioon, mis puudutab Tartu rahulepingu artikkel II kehtivust nii Eesti siseriikliku õiguse tähenduses kui ka rahvusvahelise õiguse suhetes, pole kunagi olnud segane, vaid on olnud kogu aeg väga selgelt väljendatud," selgitas Reinsalu.

"Kindlasti on siin oluline rõhutada, et neid põhimõtteid, mille alusel Eesti ennast riigiõiguslikult määratleb - sealhulgas Tartu rahulepingu artikkel II põhimõtted - ei ole mõeldav ka tulevikus kahtluse alla seada. Eesti peaks sellest põhimõttest igal juhul juhinduma," lausus Reinsalu.

Reinsalu kinnitusel on kindlasti oluline, et Eesti positsioon ei oleks läbirääkimistel rabe, vaid säilitaks selle aluse nagu ta varem on olnud.

"Iseenesest on õiguslikult määratletud kahepoolne piir Eesti huvides. Kui nüüd Venemaa on valmis kahepoolse piirilepingu küsimuse juurde naasma, siis kindlasti me ei tohiks võtta hoiakut, et selle kuidagiviisi välistame. Siin on oluline rõhutada, et edasisi samme kaaludes peame jääma Tartu rahulepingu artikkel kaks põhimõttele kindlaks," märkis Reinsalu.

Venemaa välisminister ütles täna Moskvas üliõpilastele esinedes, et ollakse valmis alustama Eestiga uuesti läbirääkimisi. "Kuid ilma mingite üllatusteta, nagu viimati tuli Eesti parlamendi poolt," ütles Lavrov.

Lavrovi sõnul on Eestiga 2005. aastal allkirjastatud piirilepingus selgelt öeldud, et kummalgi poolel ei ole teisele territoriaalseid nõudmisi, vahendas BNS uudisteagentuuri Interfax teadet.

"Samas on Eesti parlamendis piirileppe ratifitseerimise seaduses mainitud Tartu rahulepingut, millega säilitatakse territoriaalsed nõudmised Venemaale," lausus Lavrov.

Ta märkis, et sellistel tingimusel ei saanud Venemaa piirilepet ratifitseerida ja Vene pool oli sunnitud oma allkirja lepingult tagasi võtma.

Eesti välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirileppe 18. mail 2005 Moskvas. Sama aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja tagasi.