Viimasel ajal on noortekampade rünnakud kasvanud ja see nõuab Reinsalu hinnangul justiitssüsteemi ning sotsiaaltöötajate tõhusamat ühist tegutsemist, sest just noorte korduvkuritegevus on taimelava korduvkuritegevusele laiemalt. "Kutsun selle tegevuse planeerimiseks vägivaldsete noortekampade ohjeldamisel kokku prokuratuuri, politsei, sotsiaaltöötajate ja kriminaalhooldajate ümarlaua," kinnitas ta. Eraldi palub Reinsalu enda sõnutsi vaatluse alla võtta meedias aset leidnud juhtumid, mis peavad olema näidis menetlejatele, kuidas juhtumeid lahendada. "Need noortekambad tuleb saada riigi kontrolli alla kiirelt ja mõjusalt. Just menetlemise kiirus on otsustav tegur kampade mõjutamises," rõhutas minister.
Kampades sooritatud vägivallakuritegudest peab Reinsalu sõnul saama üldise alaealiste kuritegevuse seas uus prioriteet ja see eeldab tõhusat koostööd menetlejate vahel. Teine element on Reinsalu sõnul mõjus karistus. "Pikk vangistus alaealiste kampade puhul peab olema viimane vahend üliohtliku kuriteo puhul. Jõustunud alaealiste mõjutusvahendite reform annab menetlejate avatud kataloogi mõjutusvahendite valimisel," ütles minister. Näidetena nimetas ta elektroonilist vangistust, keeldu koguneda teatud isikutega või teatud kohtades, kohustust pärast kooli ja huvitegevust viibida ainult kodus, võõrutusravi ja ühiskondlikult kasulikku tööd. Head tulemust on tema sõnul andnud ka tõenduspõhised sotsiaalprogrammid.
"Justiitssüsteemi kõrval on muidugi tõsine alaealiste kuritegevust ennetav ülesanne noorte huvitegevuse kättesaadavus, sõltuvuste tõkestamine ning arengu- ja psüühiliste erivajadustega toimetulemine. Siin on suur roll soitsiaal- ja haridussüsteemil," rõhutas Reinsalu.
Tänane Eesti Päevaleht kirjutab Tallinnas Kanutiaia pargis kogunevast noortekambast, mille kontol on mitmed peksmised ja ka omavahelised verised arveteklaarimised. Lisaks on meedias tähelepanu pälvinud ka Lasnamäelt pärit noortekamp, mis on toime pannud mitu peksmist ja röövimist.