Reinsalu rääkis Delfile, et 2014. aasta märtsis, kui ta oli kaitseminister, kutsus ta enda juurde Ameerika Ühendriikide suursaadiku ja ütles, et seoses muutunud julgeolekukeskkonnaga palub Eesti saata Ühendriikidel lennukid Ämarisse ennekõike sümboolse aktina.

Sellele järgnes Ühendriikide maaväe komponendi toomine meile kompanii mahus, kirjeldas endine kaitseminister. Kompanii maht suuremahulise sõjalise konflikti puhul on ennekõike sümboolse, mitte suuremahulise sõjalise kaaluga, lisas ta.

"Kui me jõuame regioonis brigaadi tasemele, siis kujutab endast juba reaalset sõjalist jõudu, mille puhul ei ole vajalik mingi eelhoiatusaeg, et seda ümber toimetada või ümber paigutada kas Euroopast või ammugi veel Ühendriikide territooriumilt," kirjeldas ta Eestisse paigutatava NATO kontingenti tähtsust.

Päris selge on see, et see heidutustase, mida me Venemaa vastu vajame, on heidutussuutlikkus suuremahuliseks sõjaliseks konfliktiks, mis hõlmab suurt osa Euroopast, rääkis Reinsalu.

Kindlasti pole see brigaaditase iseenesest loomulikult piisav sõjaline võimekus, mis seda tasakaalustaks, aga asjaolu, et NATO piiririikides hakkab tekkima nii suur sõjaline võimekus seab iseenesest väga selge nõude NATO sõjalisele planeerimisele ja poliitilisele otsustusmehhanismile, rõhutas Reinsalu. Siinsele konfliktile saab olema hõlmatud potentsiaalselt juba nii suur hulk NATO liikmesriikide sõdureid ja kontingente, et võimaliku rünnaku puhul peab see sõjalise kaitse tegevus olema automaatne.

Reinsalu prognoosis, et Venemaa puhul on kindlasti oodata väga mitut sorti vastu- ja mõjutustegevust, et kõigutada ja mõjutada Varssavi tippkohtumise eel liikmesriike ettevaatusele.

"Need saavad olla kõigepealt poliitilised provokatsioonid, mis püüavad lääne ühtsust lõhustada ja näidata Balti riike ebastabiilsete riikidena. Kindlasti püütakse üles kiskuda mingit tüüpi natsiteema ja taolised küsimused," pakkus ta.

Teiseks võib Reinsalu sõnul arvata, et siin regioonis püütakse organiseerida või kaaluda näidata üldist ebastabiilsust. "Ja ma arvan, et eriline tähelepanu on praegu olemasolevate NATO liitlasriikide sõdurite julgeoleku tagamisel. Ei saa välistada, et provokatsioonid võivad ka jätta muljet, et liitlasriikide kontingendil ei ole siin piisavalt turvaline."

Kolmandaks kindlasti käivitatakse Balti riikides ka Vene mõjuagendid, sõnas justiitsminister. "Vene agentide ülesanne on näidata, et Balti ühiskondades seda otsust ei tervitata ja see otsus on ambivalentne ja põhjustab poleemikat ühiskonnas. Kas on tegemist okupantidega või selle või millega. Nii et ma arvan, et me näeme kõiki neid kolme mõjutustegevust."

"Reaalne, millega nii-öelda praeguses julgeolekuperspektiivis Venemaa vastab, on tõenäoliselt meie piiri taga, meie regioonis sõjalise kohaloleku suurendamine. Ja küllap nii Kaliningradi kui Balti riikide taga siis suurema tegevusraadiusega ja võimsamate rakettide paigutamine."

Ajaleht Wall Street Journal kirjutab oma allikatele toetudes, et plaani järgi paigutab NATO Poolasse ja igasse Balti riiki pataljoni – nelja riigi peale kokku hinnanguliselt 4000 meest – eesmärgiga tugevdada alliansi Venemaaga piirnevat idatiiba.

Ameerika Ühendriigid paigutavad regiooni tõenäoliselt kaks pataljoni, samal ajal kui Saksamaa ja Suurbritannia mõlemad ühe, väidavad allikad ajalehele.