Paeti sõnul on Euroopa Liit seadnud kõigile viisavabadust soovivatele riikidele samasugused tehnilised tingimused ja Venemaa neid kõiki veel ei järgi.

„Muu hulgas peavad reisidokumendid vastama Euroopa Liidu nõuetele ehk olema biomeetrilised. Teiseks tuleb asuda täitma juba 2007. aastal koos viisalihtsustuslepinguga sõlmitud tagasivõtuleppeid. Näiteks Eestiga ei ole Venemaal siiani tagasivõtuprotokolli sõlmitud, kuigi lepingu sõlmimisest on möödas pea neli aastat. Venemaal tuleks kaotada ka registreerimiskohustus Euroopa Liidu kodanikele,“ kirjeldas välisminister.

Lisaks tehnilistele nõuetele ei saa Paeti kinnitusel mööda minna ka üldisest poliitilisest kontekstist viisavabadust soovivas riigis. „Näiteks, mis puudutab õigusriigi põhimõtete järgimist selles riigis või inimõiguste seisundit. Ka need aspektid on olulised. Nii et lühidalt kokku võttes on Eesti viisavabaduse poolt kõigi nende riikidega, kes vastavad nii tehnilistele kui ka poliitilist konteksti arvestavatele kriteeriumidele,“ nentis ta.

Luigas uuris Paetilt samuti viisavabadusega seotud võimalike ohtude, näiteks kuritegevuse kasvu kohta. „Kui vaadata viimaseid riike, kes Euroopa Liiduga viisavabaduse said — need on näiteks Lääne-Balkanil asuvad Serbia, Makedoonia ja Montenegro —, siis ka nemad pidid täitma kõik needsamad tingimused. Mis puudutab võimalikku kuritegevusriski või muid riske, siis kindlasti ei maksa siin olla liialt paranoiline,“ lausus välisminister, kuid lisas samas, et Euroopa Komisjon koostab praegu viisa-teemal põhjalikku raportit.

„Ma loodan, et see saab peatselt valmis ja seal on näiteks analüüsitud ka mõju kuritegevusele Euroopa Liidu osas, mis võiks viisavabadusest teoreetiliselt tuleneda,“ selgitas Paet. „Täna ei ole tegelikult see analüüsimine veel lõppenud, mis peaks ütlema, kas nähakse üldse mingisuguseid ohte ja mis laadi nad on, järgmine loogiline samm oleks siis tõepoolest nendega tegelema hakata, kui need on fikseeritud.“

Paet: Venemaa turiste on niigi palju

Vastates küsimusele, kuidas muuta Eestit viisavabaduse saabumisel Venemaa turistidele atraktiivsemaks, ütles Paet, et ka praegu ei ole selles osas häda midagi. „Vene turistide arv suurenes Eestis eelmisel aastal umbes 50 protsenti. Kuigi Eesti on viimasel kahel aastal väljastanud juba suurema osa viisadest mitmekordsete ja pikaajalistena, kasvas viisataotluste arv eelmisel aastal meie esindustes Venemaal ikkagi 21 protsenti,“ nentis välisminister.

Paet juhtis tähelepanu sellele, et aastavahetusel olid meie majutusasutused Vene turistidest pungil ja ega väga palju neid juurde ei mahugi. „Küsimus on selles, et kuhu me neid siis võtame rohkem ja rohkem ehk siis tegelikult peaks ka Eesti turismi infrastruktuur olema selleks rohkem valmis,“ ütles välisminister.

Urmas Paet tunnistas, et üks oluline takistus, mis puudutab Eesti külastamist ja ka meie inimeste reisimist Venemaale, on piiriületusjärjekordade kaotamise ehk normaalse piiriületustempo tagamine. „Kui inimesed peavad tundide kaupa piiril ootama, siis võib-olla nad mõtlevad enne veel korra, et kas ikka tasub seda reisi ette võtta. Nii et piiriületustempo on üks väga praktiline probleem nendes suhetes,“ märkis Paet lõpetuseks.