"Donbassi isehakanud juhi tapmisele järgnenud Venemaa agressiivsed avaldused Ukraina suunal ja muu hulgas sõnum, et Minski kokkulepete täitmisest ei saa enam juttugi olla, on halvemal juhul pinnase loomine sõjategevuse hoogustamiseks Ukraina idaosas selleks, et tugevdada survet Euroopale, aga ka pinge suurendamiseks presidendivalimiste-eelses Ukrainas," ütles Paet. Tema sõnul pole venemaa kaotanud lootust mõjutada Ukraina sisepoliitikat endale soodsamas suunas ning eelseisvaid presidendivalimisi nähakse ühe võimalusena.

"See, et Ukraina sõjauudiseid enam igapäevaselt meedias ei kohta, ei tähenda, et konflikt oleks vaibunud. Iga päev saab seal inimesi surma, miljon sisepõgenikku vireleb edasi ning rindejoone läheduses elavad inimesed muretsevad oma elu pärast," toonitas Paet ja lisas, et viimaste sündmuste valguses pole kuhugi kadunud ka risk, et konflikt võib süveneda ja sõda hoogustuda.

"Euroopa riikidel ja Euroopa Liidul tuleb Venemaa suunal olla järjekindel ning mitte saata ebaselgeid ja mitmetitõlgendatavaid signaale küll Pariisist, Berliinist, Viinist, Roomast ja mõnedest teistest pealinnadest," rõhutas Paet. Venemaa juhid võivad neid tema hinnangul käsitleda paraku julgustusena.

Zahhartšenko hukkus reede õhtul, kui ta sõi õhtust Donetski kesklinna kohvikus, kus plahvatas pomm. Temaga oli separatistide rahandusminister Aleksander Timofejev ja organisatsiooni Oplot Donbassa noortetiiva juht Natalja Volkova, kes said vigastada ja toimetati sündmuskohalt haiglasse.

Veel kaheksa inimest sai vigastada või surma, ütles separatistlike jõudude allikas uudisteagentuurile TASS.

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles, et neil ei ole vähimatki kahtlust, et separatistide juhi Aleksandr Zahhartšenko tapmise taga oli Ukraina riik.