"Donald Trump peab valimiskampaaniat, kus üldistusaste on midagi muud, kui olla reaalselt presidendiametis. Presidendiametis tulevad mängu ka kongress, senat, teised riigid, majandusringkonnad ja paljud muud huvirühmad, kes lennukust piiravad. See kõik muudab ka käitumist ja hoiakuid," leidis Paet.

"Selge, et Trump ei teadnud või ei pidanud oluliseks, et Eesti on üks vähestest NATO riikidest, kes juba aastaid panustab kaitsekuludesse 2 protsenti SKPst. Küll see teadmine kohale jõuab, kui ta peaks presidendiks saama," märkis europarlamendi saadik.

Samas tõdes Paet, et suures pildis on kriitikal alust nii palju, et Euroopa tervikuna ei panusta oma kaitsesse nii palju kui peaks. "USA katab ca 75 protsenti NATO kuludest, mis on ebaproportsionaalselt palju. Seega Euroopa peab oma kaitsevõimet igal juhul suurendama ning mitte lootma nii suures mahus USAle."

USA ja Euroopa koostöö ja seal hulgas julgeolekukoostöö peab ennekõike olema väärtuspõhine, mitte lihtsalt majanduslik tehing.
Urmas Paet

Paeti häirib Trumpi väljaütlemise juures siiski selle kauplev hoiak. "USA ja Euroopa koostöö ja seal hulgas julgeolekukoostöö peab ennekõike olema väärtuspõhine, mitte lihtsalt majanduslik tehing," sõnas ta.

"Kokkuvõtteks eeldan, et ka Trump liigub üldistustelt siiski konkreetsetele olukordadele, mis alati üldistusega kokku ei lähe, nagu Euroopa üldine panus kaitsevõimesse ja Eesti osa selles," arvas Paet.

"Igal juhul on oluline, et Eesti seaks sisse tihedad töised kontaktid Trumpi meeskonnaga juba praegu. Nii nagu ka Clintoni omaga. Ühest neist saab järgmine meie olulise liitlase USA president."

Trump: USA ei kaitse NATO liitlasi rünnaku korral automaatselt

USA vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump ütles kolmapäeval intervjuus ajalehele New York Times, et kui ta presidendiks valitakse, ei kaitse ta NATO liitlasi rünnaku korral automaatselt, vaid vaatab kõigepealt, milline on nende panus allianssi.

Trump ütles, et ülejäänud maailm peaks õppima tema lähenemisega kohanema. Trump eelistaks enese sõnul jätkata olemasolevate lepingute täitmist, kuid ainult siis, kui liitlased lõpetavad tema sõnul Ameerika helduse ajastu ärakasutamise, mida ei saa enam lubada.

Küsimusele Venemaa ohu kohta Balti riikidele vastas Trump, et kui Venemaa Balti riike ründaks, otsustaks ta, kas viimastele appi tulla, alles pärast seda, kui on üle vaadanud, kas need riigid on täitnud oma kohustused USA ees.

"Kui nad täidavad oma kohustused meie ees, on vastus jah," ütles Trump.

Trump tunnistas, et tema lähenemine USA liitlaste ja vastastega suhtlemisele on radikaalselt erinev vabariikliku partei traditsioonidest. Vabariiklaste kandidaadid on pärast Teise maailmasõja lõppu peaaegu kõik toetanud internatsionalistlikku lähenemist, mille puhul on USA rahuvalvaja, asendamatu riik.