"Välja tulistati kaks korda enam rakette kui aasta tagasi, kuid need olid suunatud üksnes objektidele, mida peeti selgelt keemiarelvade tootmise või hoidmisega seotuks," märkis Paet Delfiel antud kommentaaris. "Tänaöises rünnakus jäid puutumata aga Süüria armee lennuväljad, maaväebaasid ja sadamad."

Paeti sõnul eeldab Assadi režiimi oluline nõrgestamine lääneriikide tugevamat ja pidevamat survet, kui seni on avaldatud. Tugevama surve avaldamist takistab Paeti sõnul aga Venemaa aktiivne osalemine Assadi toetajana, kuna otsesest sõjalisest vastasseisust Venemaaga püüavad lääneriigid veel hoiduda.

"Ei USA ega ka Venemaa pole tegelikult huvitatud otsesest vastasseisust Süürias ning seega tuli ka selle rünnaku puhul objekte hoolikalt valida, et Venemaal oleks võimalik kõrvale jääda," tõi Paet oodatust tagasihoidlikuma rünnaku põhjuse.

"Muuseas on märkimisväärne, et Euroopa mitteametlikuks liidriks pürgiv Saksamaa jättis rünnakus osalemata," märkis Paet. Ta lisas ka, et USA president Donald Trump on teatanud soovist USA kohalolekut Süürias vähendada ja tuua Süüria põhjaosast ära seal islamiäärmuslastega võitlevaid kurde toetavaid umbes 2000 USA sõjaväelast.

Venemaa ja Iraani otsese sekkumisega Süüria sõtta on riskid selle konfliktiga seonduvalt nüüdseks selgelt globaalsed ega piirdu enam Lähis-Idaga, leiab Paet. "Nii saab Assad Venemaa ja Iraani otsesel toel sisevõitlust jätkata ja see teeb lahenduse leidmise Süüria sõja lõpetamiseks veelgi keerulisemaks."

Täna öösel korraldasid USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa õhujõud vastuseks gaasirünnakule Süürias president Bashar al-Assadi režiimi sõjaliste objektide vastu õhurünnaku.