"Esmapilgul on fiktsiooni "Kolmas maailmasõda" teemapüstitus vägagi ebameeldiv ja seda eriti meie piirkonnas. Olgugi, et viimasest suurest sõjast on möödas juba üle 70 aasta, on hirm konflikti ja Venemaa ees meie ühiskonnas vägagi olemas. Ja nüüd selline film, mis toob karmilt silme ette paljude teadliku ja alateadliku hirmu," ütles Paet Delfile.

Seega on esimene ja loomulik reaktsioon Paeti sõnul, et milleks sellist filmi üldse on vaja. "Milleks on vaja brittidel suurendada veelgi meie inimeste ja ühiskondade stressi. Muidugi - neil on seda ju ohutu ja põnev teha."

"Samas on sel fiktsioonil peale esmaste emotsioonide tekitamise midagi ehk veel. Ja see midagi on sõnum vastutusest. Vastutusest inimelude ja ajaloo eest ja ees. Et kui lihtsalt võib puhkeda suur katastroof ja hullus ning kas me praegu ikka teeme kõik, et fiktsioonist ei saaks kunagi reaalsus."

Paet ütles veel, et turvalisuse tagamisel suurtest sõnadest ei piisa ning filmi eesmärk peabki olema, et see jääkski fiktsiooniks.

"Teine on puht praktiline viide. Viide sellele, et NATO kollektiivkaitse peab tõepoolest toimima sama tõhusalt nii Londonis, Berliinis kui Riias. Siin vaid poliitilistest suurtest sõnadest järjekordse NATO tippkohtumise lõppkommunikees ei piisa, sest me elame kahjuks närvilisel ja halbade üllatustega ajajärgul."

"Aga põhiline eesmärk peab sel fiktsioonil olema siiski, et see jääkski fiktsiooniks. Et kõik, kel on täna võimalus ühiskondade meeleolusid kujundada ja otsuseid teha, ei unustaks 20. sajandi jõhkraid õppetunde ning teaksid, mis on vastutus inimelude eest," ütles ta.

Liitu uudiskirjaga