„Rahuloluküsitlused näitavad, et töövõimetuspensionäride tööandjate kogemus on valdavalt positiivne,“ märkis kohtumisel tööandjatele pakutavaid teenuseid ja soodustusi tutvustanud töötukassa tööturuteenuste osakonna juhataja asetäitja Mari Väli.

„Töövõimereformi algatajatena oleme väga rahul, et eelnõude jõudmisega Riigikokku on ühiskonnas alanud sisuline arutelu. Tööandjate kogemus on hindamatu. Paljud ettevõtted – nt ISS Eesti, Selver, Seve Ehitus jpt – on juba palganud töövõimetuspensionäre ja väga edukalt. Reformi vajalikkuses ei kahtle keegi, samas on selge, et kui riik tahab aidata tööle vähenenud töövõimega inimesi, peab ta tööandjaid seejuures toetama – näiteks vähendama bürokraatiat. Praegu peab sotsiaalmaksusoodustuse saamiseks seda iga kuu taotlema – see ei ole mõistlik. Teiste riikide kogemus näitab, et eraldi sotsiaalsete töökohtade loomine pole jätkusuutlik, seega peavad töökohad olema reaalsed ja neid loovad turumajanduses ikkagi ettevõtjad,“ märkis minister Urmas Kruuse.

„Töövõimereform tegeleb Eesti suurimate tulevikuväljakutsetega – töökäte puudusega ja inimeste palkamise lihtsustamisega. Suur osa kriitikast on paraku tehtud poliitiliste punktivõitude nimel, lastes auklikuks asja, mis pole veel küll täiuslik, kuid mis olemuselt on üks suur ja õige samm,“ ütles Toomas Tamsar. „Detailide kallal võib nägelema jääda viimse laupäevani, aga ühiskond peab tagama, et igaüks, kes suudab ja soovib kasvõi osaliseltki tööturul panustada, saaks seda teha. Iga sotsiaalsüsteemi klient, kes õnnestub tuua maksude tarbijate leerist maksude maksjate ning heaolu loojate leeri, on ühiskonnale suur võit.“

„Reform on väga tänuväärne, sest info erivajadustega inimeste töötamise kohta on hakanud liikuma. Teavitamine on oluline mõlemale osapoolele,“ kinnitas Mare Enniste. „Need 17 kurti, kellele Seve Ehitus tööd pakub, on suurepärased ja väga lojaalsed töötajad, kes toodavad suurt lisandväärtust. Oleme nendega 13 aastat koos töötanud ja väga rahul.“ Norras on ettevõte kohanud suhtumist, et kurtide tööjõudu kasutamine ja sellega nende ühiskonda kaasamine on auasi. Konkurssidel osalemisel on see andnud lisaboonust.

„Erivajadustega inimesed vajavad hädasti töövahenduse teenust, et leida kontakt tööandjaga. Praegu otsivad nad tööd põhiliselt tuttavate kaudu,“ ütles Helo Tamme. „Tööandjad vajavad kindlasti nõustamist puuete ja erinevate terviseseisundite kohta ning mis laadi tööd sellise diagnoosiga inimesed võivad teha. Tööandjatele on vaja infot, mida arvestada, kui töötaja põeb mõnd haigust – kuidas temaga käituda, kuidas märgata olukordi, kus ta võib abi vajada ja mida siis teha.“ ISS Eestis töötab u 200 töövõimetuspensionäri.

Selleks, et vähenenud töövõimega inimeste palkamine tööandjate jaoks atraktiivsemaks muuta, on kavas ettevõtetele rohkem infot jagada, suurendada olemasolevate teenuste mahtu ja töötada välja uusi teenuspakette, mis aitaksid tööandjal vähenenud töövõimega inimesi kergemini tööle võtta. Tööandja ei peaks otsima infot eri teenuste ja soodustuste kohta, mis töötajaga kaasas käivad, vaid ta saab töötukassast koos temaga komplekspaketi kogu võimaliku vajaliku infoga.