„Kui infotehnoloogia ja meditsiin sõltuvad pea ainuüksi Tartu vaimujõust, siis biomajanduse arengule tuleb ajude kõrval kasuks veel piirkonna loodusvara. Metsad ja põllumajanduslikud ressursid on andnud siinsetele ettevõtetele võimalusi tegeleda alates puidutöötlusest kuni biokütuste, biomaterjalide ja puhta keskkonnatehnoloogia (cleantech) arendamiseni välja,“ ütles Klaas vastuseks ajakirjaniku küsimusele, miks on Tartu hea koht, kuhu investeerida. (Täispikk intervjuu on maksumüüri taga.)

„See uus majandusharu on Tartu jaoks väljakutse. Piirkonna suurima linnana on Tartu lähedal väga palju loodusvara,“ jätkas Klaas. „Nende ressursside kombineerimine linna ülikoolide ja uurimisasutuste teadmistega on lisandväärtus, mida realiseeritakse siin üha tihedamini.“

Tartu linnapea Klaas andis veebruaris märku, et on kategooriliselt vastu kuni miljard eurot maksva puidu rafineerimistehase eriplaneeringule ka enne uuringute tegemist. Selle nädala kolmapäeval toimunud Tartu linnavolikogu istungil tegi ta ettepaneku, et linnavolikogu nõuaks valitsuselt eriplaneeringu lõpetamise ning andis mõista, et tehast Tartu linna mingil juhul ei taha.

„Loomulikult on puidu väärindamine vajalik ja oluline. Aga tootmist peab korraldama selliselt, et see ei seaks ohtu juba teisi väljakujunenud majandusvaldkondi,“ selgitas Klaas eile Eesti Päevalehele antud intervjuus. „Tartu puhul on see reostuse suurenemine, välisõhu kvaliteedi halvenemine, sellega seotud linna maine halvenemine.“

Klaas ütles neljapäeval, et uurimised ei muudaks midagi. „On selge, et tehase mõju on selline, et Emajõe ja Peipsi seisundit ei ole võimalik parandada. Siin ei ole midagi uurida, need on faktid,“ rääkis ta.

The Baltic Times’ile antud intervjuus rääkis Klaas veel sellest, kuidas Tartu on idufirmade jaoks hea koht, kuidas turism on linnas arenenud ja kultuuripealinna tiitli taotlemisest.