Üprus: usundiõpe on hädavajalik

Res Publica fraktsiooni liige Avo Üprus esitas neljapäeval riigikogu juhatusele eelnõu, mille eesmärk on teha religiooniõpetus gümnaasiumis kohustuslikuks ning põhikoolis vabatahtlikuks õppeaineks.

Põhikoolile jääb kohustus religiooniõpetust õpetada, kui seda soovib vähemalt viis õpilast, soovi kinnitab lapsevanem oma allkirjaga.

Üpruse sõnul on religioonialase hariduse saamine tänases multikultuurses maailmas hädavajalik. ”Usuõpetuse õpetamine koolides valikainena on mõistetav. Aga maailmareligioonide mittetundmine maksab meile valusasti kätte. Seetõttu on religiooniõpetus lahutamatu eeldus haritusele, aga ka turvalisusele ja vastastikusele austusele.”

“Kujutleme näiteks Eesti ärimeest Indias, kes teadmatusest solvab oma teiseusulisi partnereid, Eesti sõjameest Iraagis või Afganistanis, kes ei taipa oma vastaste usulisi motiive. Me peame mõistma ja respekteerima üksteise tundeid ja uskumusi, sest need mõjutavad maailma ehk rohkemgi kui teadmised,” väidab Üprus.

“Isiklikult usun, et 21. sajandi üleminek 22. sajandisse sõltub kultuuride teineteisemõistmisest, mille sügavamad jõujooned on religioossed,” ütles Üprus.

Religiooniõpetus on mittekonfessionaalne õppeaine, mille käigus saab õpilane teadmisi maailmareligioonidest ja nende mõjust inimarengule. Eelnõule alla on kirjutanud 16 riigikogu saadikut, sealjuures on esindatud kõik fraktsioonid. Isamaa ja Res Publica Liidu poolt kirjutasid haridusseaduse ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse seadusemuudatusele alla Avo Üprus, Juhan Parts, Tõnis Lukas, Indrek Raudne, Olav Aarna, Reet Roos, Trivimi Velliste, Peeter Tulviste ja Urmas Reinsalu, teatas Delfile ühendpartei meediajuht.