Üprus: Eesti vanglasüsteem on Gulagi nägu

Riigikogu liikme Avo Üpruse hinnangul on Eesti vanglasüsteem Gulagi nägu. „Jälgides vangide hierarhia ja subkultuuri jätkuvat toetamist tundub, et meie vanglad on jätkuvalt endiste aegade mõttemaailmas.”

„Hiljutiste sündmuste foonil Murru vanglas pean ma tõdema, et meie karistussüsteemi euroopalikust fassaadist kumavad läbi Gulagi tunnused,” ütles Riigikogu liige Avo Üprus täna Riigikogus pärast justiitsminister Langi vastuseid vangistuse kui karistusliigi tõhususega seotud küsimustele.

Tema sõnul võib Murru näitel öelda, et jätkuvalt on teadmata, millisel määral suudetakse vanglakaristuse täideviimise ajal parandada kinnipeetava toimetulekuoskusi ühiskonnas, teatas Isamaa ja Res Publica Liidu meedianõunik. „Murru vangla vajab uut vormi ja sisu, et selle kriminogeensest keskkonnast oleks võimalik inimesi normaalsetena ühiskonda tagasi tuua,” lausus Avo Üprus.

GULAG (venekeelsest lühendist ΓУЛаг, Главное Управление Лагерей — Laagrite peavalitsus) oli 1930. aastal loodud NKVD peavalitsus, mille alluvusse kuulusid vangilaagrid Nõukogude Liidus. “Gulag” on üldmõistena saanud laiemalt tuntuks eelkõige Aleksandr Solženitsõni teose “Gulagi arhipelaag” ilmumise järel 1973. aastal.