UNESCO ootab aruannet Tallinna uue raehoone sobivusest vanalinna
Hetkeseisuga on maailmapärandi nimekirjas kokku 911 paika 151 riigist. Eestist on nimekirjas alates 1997. aastast Tallinna vanalinn ja alates 2005. aastast kümne riigi koostöös esitatud Struve meridiaanikaare säilinud rajatised. Komitee seekordsel istungil tulevad arutusele 40 uut taotlust, millest 24 kuulub kultuuripärandisse, kümme looduspärandisse ja kolm paika on esitatud nimekirja nii kultuuri- kui ka loodusväärtuste alusel, teatas UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon.
„Eesti delegatsioon on kujundanud seisukohad maailmapärandi kandidaatide kohta Mikroneesia ketasrahadest üle Mongoolia kaljujooniste ja Pärsia aedade kuni Faguse kingaliistutehaseni Saksamaal," rääkis Eesti delegatsiooni üks juht, Kunstiakadeemia professor Mart Kalm.
„Oleme valmis arutama ohustatud pärandi nimekirja kantud 34 paiga olukorda kaevanduste õõnestatud Komimaa põlismetsadest Londoni Toweri vaatekoridorideni,“ lisas Kalm.
Eesti seisukohtade kujundamisel osalesid Tartu ülikooli, keskkonnaministeeriumi, kunstiakadeemia, muinsuskaitseameti, ICOMOS ERK ja Tallinna kultuuriväärtuste ameti eksperdid.
Kultuuri- ja loodusväärtused satuvad sageli surve alla, mille põhjused on erinevad: reostus, linnaehituslik surve, kontrollimatu massiturism, kaitsekorralduskavade puudumine, sõjalised konfliktid ja looduskatastroofid, mis kahjustavad väljapaistvat ülemaailmset väärtust, mille alusel need paigad kunagi maailmapärandi nimekirja kanti. Komitee töötab käesoleval istungil läbi 169 aruannet nende maailmapärandi paikade kohta, mille seisundiga on probleeme. Tallinnalt oodatakse täpset ülevaadet vanalinna kaitsekorraldusest ja suuremate uusehitiste, antud juhul linnavalitsuse uue hoone sobivuse hindamist vanalinna vahetusse lähedusse. Samuti on linn ja UNESCO jätkuvalt erinevatel seisukohtadel Maakri tänava kõrghoonete osas, mis jäävad vanalinna kaitsevööndist napilt välja.
Maailmapärandi konventsiooni eesmärk on kaitsta rahvusvahelises koostöös maailma kultuuri- ja looduspärandit ja tagada selle säilimine tulevastele põlvedele. Eesti ühines konventsiooniga 1995. aastal ning valiti 21-liikmelise komitee koosseisu 2009. aasta lõpus. Eesti liikmelisuse periood lõpeb 2013. aastal.
