FOTOD: Ümarlaud arutles venekeelse telekanali tuleviku üle
Täna toimus Tallinnas avalik arutelu teemal „Loodava venekeelse telekanali tulevik“, mille algatajaks ja korraldajaks on MTÜ Etnoweb.
Osalejate hulgas oli rahvuskultuuriühenduste esindajad, avalikud tegelased, ettevõtjad, majandustegelased, sotsioloogid, poliitikud ja kohaliku meedia esindajad, sealhulgas uue telekanali arendusjuht Janek Luts, venekeelse Postimehe peatoimetaja Jevgenia Värä, majandusekspert Raivo Vare, Noorte ettevõtlikkuse arenguprogrammi Entrum projektijuht Darja Saar, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Aleksandr Aidarov, Eesti Väitlusseltsi esindaja Katerina Danilova, Lasnaidee kodanikuliikumise algataja Maria Derlõš, loomekollektiivi Joy juht Marina Jerjomina.
Registreerimisankeedis pidid osalejad muuhulgas vastama küsimusele, kas nad toetavad venekeelse telekanali loomist või mitte ning selgitama, miks nad seda teevad ja mis motiveeris neid osalema diskussioonis. Eelküsitlusest selgus, et telekanali loomise poolt on 78% (58 inimest) ja vastu 9% (7 inimest) vastanutest, 12% (9 inimest) kahtlevad selle vajalikkuses.
Uue telekanali pooldajad märkisid, et kanal võib ühendada kohaliku venekeelse elanikkonna esindajaid ning võimendada või kujundada nende kaasatus- ja vastutustunnet riigis toimuva eest. Teatud ajaloolistel põhjustel on venekeelne elanikkond pahatihti tõrjutud Eesti avalikust elust ning see põhjustab negatiivset suhtumist riiki tervikuna. Üldiselt oodatakse uuelt kanalilt, et see edastab kohalikku infot, annab võimaluse osaleda tähtsates aruteludes ja meelelahutusprojektides nendele,
kes ei valda eesti keelt piisavalt hästi, et kasutada neid võimalusi eesti keeles.
Vastased omalt poolt arvavad, et telekanali loojate deklareeritava eesmärgi varjus peitub mingu muu siht. Samuti ollakse veendumusel, et Eestis napib kvalifitseeritud töötajaid, kes suudavad täita
telekava huvitavate programmidega ning et kanalil puudub ka vaatajaskond. Mõned küsitluses osalenud märkisid, et taoline telekanal võib hoopiski süvendada ühiskonna lõhestatust ning pärssida soovi õppida eesti keelt ja integreeruda. Harvemini esines “vastu” argumentides ebapiisav
rahastamine, kõige sagedamini aga professionaalse töötajaskonna nappus.
“Küsitlus näitas ära üldise pildi. Kõlas palju kaineid ja asjalikke ideid, neid jaguks kümnete arvamusartiklite kirjutamiseks. Et kogu see aur ei jookseks tühja, peab tulema kokku ja arutama, mida teha edasi ning millised pakutud ideedest on ka teostatavad,” sõnas diskussiooni üks
korraldajatest, kodanikuajakirjanduse portaali Etnoweb asutaja Natalja Kitam.
