Ülo Vooglaid olematust presidendidebatist: see on ebanormaalne olukord

Kümmekond päeva enne presidendivalimisi riigikogus ei ole avalikult toimunud ühtegi kandidaatide valimisdebatti, see on ebanormaalne olukord, sest rahval on õigus olla informeeritud ka siis, kui nad ise presidenti otse valida ei saa, leiab sotsioloogiaprofessor Ülo Vooglaid.

„Ma ei ole selle olukorraga rahul, kuidas ma saaksin?“ tunnistas Vooglaid Delfile. „Rahul võiks olla see, kes ei saa aru või keda see üldse ei huvita, aga ma saan aru ja mul ei ole sugugi ükskõik.“

Vooglaiu sõnul on ebanormaalne, et presidendivalimiste kampaaniat ei ole tehtud. „Ehkki praeguse korra kohaselt ei vali presidenti rahvas, on rahval õigus olla informeeritud,“ kõneles ta. „Mida need inimesed mõtlevad ja näevad, kuidas nad näevad tulevikku ja ohte.“

„President ei ole tühi koht,“ lausus ta. „See on väga tähtis.“ „See asjaolu, et rahvas ei vali presidenti ei tähenda, et rahval on ükskõik,“ rääkis ta. „See on rahva asi, kes on president.“

Vooglaiu sõnul oleks ka huvitav teada saada, kes on olematu kampaania taga või kes selle toimumist on takistanud. „Ega see kogemata pole nii juhtunuid, et debatt puudub,“ lausus ta.

Väga palju parandada enam ei saa, sest rongid oleks professori sõnul ammu pidanud liikuma, aga midagi siiski annab teha. Oma isikliku eelistust Vooglaid enne kandidaatide debatti välja ütlemata ei soostunud.

„Kõigepealt saaks korraldada kohtumised mitte ainult raadios ja prožektorite all, vaid ka üldsuse esindajatega, mitmesuguseid ühiskondlikke organisatsioone on meil ju palju,“ soovitas Vooglaid. „Tuleks arutada, mis on Eestis hästi, mida tuleks hoida ja mis on kehvasti ja mida parandada.“

Rohkem miks-küsimusi

Vooglaid peab väga tähtsaks, et rohkem küsitakse miks-küsimusi, millele presidendikandidaadid saaksid vastata. „Ja kui nad vastata ei oska, siis tulebki seda tunnistada, et ei tea ja vastavaid uuringuid ei ole ka,“ lausus ta.

„Miks on kehvasti ja mida nende põhjustega peale hakata,“ küsis Vooglaid ise. „Mis puudub Eesti ühiskonnas? Miks ei rahulda praegune Eesti elu paljusid? Miks on suur osa lapsi näljas ja nii palju inimesi töötud? Need on tõsised küsimused. Leida tuleb ka see, mis on selgelt ülearune ja millest on vaja vabaneda.“

Vooglaid pidas oluliseks ka välissuhtlust. „Tuleks sisulist analüüsi teha ja vaadata, mis Eesti ühiskonnast saab teiste rahvastega koos?“ arutles Vooglaid ja rääkis, et teiste riikidega sarnanemise kõrval on tähtis olla küllalt erinev, et teistel oleks mõtet Eestiga suhelda.

Eestit Euroopa Liidu liikmesriigina pidas ta hävinguks, sest rahvas ei tea sellest suurt midagi.