Üliõpilaste teadustöö laureaat: tõuke sohu maetud inimjäänuste uurimiseks andis regilaul

 (15)

Arheoloogilised välitööd Alasoo Varajemäel
Arheoloogilised välitööd Alasoo Varajemäel. Pikne Kama on fotol alumises reas vasakult kolmasFoto: Maarja Olli

Homme kuulutatakse välja pika traditsiooniga üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi võitjad. Teiste seas saab suure tunnustuse osaliseks Valga muuseumi direktor Pikne Kama, kes uuris oma doktoritöös, kuidas võiks arheoloogilisi ja folkloorseid allikaid koos kasutada.

Üliõpilaste teadustöö esile tõstmise ja väärtustamise eesmärgil korraldatava konkursi parimaid töid tunnustatakse homme Tartus haridus- ja teadusministeeriumi saalis. Esitatud teadustööde hulgast valiti välja 106 parimat, millest 65 autorid saavad ka rahalise autasu.

Preemiate üleandmise eel tutvustavad silmapaistvamaid konkursitöid autorid ise. Teiste seas teeb ettekande ka Pikne Kama, kelle Tartu ülikoolis tehtud doktoritöö kannab pealkirja "Arheoloogiliste ja folkloorsete allikate kooskasutusvõimalused: inimjäänused märgaladel".

“Arheoloogid kaevavad tavaliselt välja ja uurivad arheoloogilisi leide ja proovivad selle põhjal mineviku kohta teadmisi saada. Folkloristid on Eestis päris pikka aega folkloori kogunud ja rahvaluule peegeldab samamoodi minevikku. Minu eesmärk oli uurida, kuidas neid kahte väga erinevat allikaliiki saaks koos kasutada,” selgitas Kama.

Uurimuse teise poole — inimjäänused märgaladel — raames kombineeris Kama omavahel arheoloogilisi ja folkloorseid allikaid.

Rahvaluule reedab muististe asukohti

Seotud lood:

Kama sõnutsi aitab rahvaluule uusi muistiseid leida. “Enamus kalmetest ja linnamägedest on leitud kohaliku folkloori abil,” märkis Kama.

Loe veel

Üks Kama doktoritöö raames avaldatud teadusartikkel tegeles soolaipadega seonduva pärimusega. “Uurisin pärimust, mis võiks viidata sellele, kuidas soolaibad tekivad, näiteks jutud sohuuppumisest ja matmisest. Seal pärimuse seas on kirjeldused, kuidas inimesed on leidnud soost surnukehi, mille kohta meil arheoloogilist informatsiooni ei ole. Siin võib folkloor anda täiesti uut informatsiooni selle kohta, mida on kaugemas minevikus leitud, aga mida arheoloogiaarhiivides pole dokumenteeritud. Seda teavad ainult kohalikud elanikud või on salvestatud rahvaluulearhiivides,” rääkis Kama.

Töö teoreetiline osa püüab lisaks sellele, kuidas on võimalik folkloorseid ja arheoloogilisi andmeid koos kasutada, selgitada ka seda, milliseid raskusi võib teadlane kohata. Näiteks püüdis ta leida selgitust, miks on kohati nii, et arheoloogiline ja folkloorne informatsioon ei klapi. "Võib küll olla rahvajutt, et seal on kalmekoht, aga arheoloogid matustest jälgi ei leia."

Uuringu käigus tegi Kama näpud mullaseks Alasoo Varajemäel, kus on viikingiaegne põletusmatustega kalmistu.

"Seal samas kõrval on järv ja selles järve soises kaldas oli samuti põletusmatustest pärinevaid leide, mis oli nähtavasti kallatud endise järve vette. Kuna minu juhtumnäide keskendub inimjäänustele märgaladel, siis oli see hea näide varem dokumenteerimata rituaalist viikingiajal, mille käigus põletusmatuse jäänused jõudsid märgalale," märkis Kama, kelle sõnul kajastub paik ka kohapärimuses, kuid leiti pigem tänu juhusele metallidetektoristide poolt.

Tõuke sohu maetud inimesi uurida andis regilaul

Kama meenutas, et oma uurimistöö teema juurde jõudis ta regilaule uurides. "Ühes regilaulutüübis kirjeldatakse, kuidas inimesi maetakse sohu, ja sealt sain ma tõuke, et vaadata veel, millist folkloori meil on ja millised on arheoloogilised tõendid või allikad, mis võiks ka niisuguse käitumise kohta teavet anda."

Folkloorist arheoloogia poole liikudes selgus, et arheoloogiline materjal inimjäänuste kohta märgaladel on kirjum: erinevad ajastud, erinevad tekkemehhanismid.

Kama hinnangul on folkloor inspireerinud arheoloogilisi leide otsima. "Me näeme folklooris midagi ja tekib küsimus, kuidas arheoloogilised leiud sellega suhestuvad."

Praegu Valga muuseumi direktorina töötav Kama arheoloogiaga väga sügavuti enam tegeleda ei jõua, kuid sellegipoolest jagub tal mõtteid, kuidas tema doktoritöö valdkonda edasi uurida.

"Üks on see, et me võime arheoloogia ja folkloori andmeid uurida mingisuguses teises valdkonnas," ütles Kama.

"Mind inspireerib enam inimjäänuste teema märgaladel. Esimese etapina näen seda, et üldse teadvustatakse, et sellised leiud võivad olemas olla. Teiseks võiks uurida natuke laiemalt, Eestist väljaspool, millised andmed seal on ja kas tegemist oli laiema minevikukäitumisega. Naaberriikides võib samasugune lähenemine anda sarnaseid tulemusi," ennustas teadlane.

Uuringud sotsialismi tähendusest rafineerimistehaste hooldussüsteemideni

Homme teeb ettekande ka oma teadustööga silma paistnud Kaja-Triin Laisaar, kelle Tartu ülikoolis valminud terviseuuringute valdkonna doktoritöö kannab pealkirja “HIV-positiivsed inimesed Eestis: hõlmatus raviteenustega ning antiretroviirusravi soostumust ja turvalist seksuaalkäitumist toetavad sekkumised”.

Samuti esineb ettekandega RWTH Aacheni ülikoolis loodusteaduste ja tehnika valdkonnas doktoritöö teinud Indrek Kalvet, kelle teadustöö kannab pealkirja “Arvutuslike ja eksperimentaalsete meetodite kombineerimine siirdemetallkatalüüsi uurimisel”.

Tartu ülikoolis doktoritöö teinud Kirsti Jõesalu kõneleb homme ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonna doktoritööst "Mäletamise dünaamika ja pinged nõukogudejärgses mälukultuuris: hilise nõukogude aja tähenduse loomine Eestis".

Tartu tervishoiu kõrgkoolis terviseuuringute valdkonna lõputööst "Eesti haiglate sünnitusosakondade ämmaemandate hoiakud ja kogemused seoses normaalse sünnitusega" teevad ettekande selle autorid Kadri Niin ja Triinu Trossmann.

Delfti Tehnoloogiaülikoolis kirjutatud loodusteaduste ja tehnika valdkonna magistritööst "Masinõppimisel baseeruva ennustava hoolduse süsteemi väljatöötamine rafineerimistehasele" teeb ettekande Sander Suursalu.

Teadustööde konkursi preemiafond on ligi 71 000 eurot

Homme kell 13-17 autasustatakse Tartus haridus- ja headusministeeriumi saalis üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid. Üle antakse riiklikud preemiad, Eesti Teaduste Akadeemia presidendi eripreemiad ning tänavu esmakordselt ka sotsiaalministeeriumi eripreemiad.

Üliõpilaste teadustööde konkursi eesmärk on väärtustada teadustööd üliõpilaste seas ning avaldada tunnustust väljapaistvaid tulemusi saavutanud noortele teadlastele.

Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss toimub Eestis juba alates 1991. aastast. Viimase kümne aasta jooksul on konkursile esitatud üle 4900 teadustöö. Konkurss toimub koostöös haridus- ja teadusministeeriumi, Eesti Teaduste Akadeemia ja sotsiaalministeeriumiga.

Konkursi preemiafond on tänavu 70 877,79 eurot.

Tänavu esitati konkursile 521 tööd, enim töid esitati ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas. Tunnustuse saab 106 tööd, millest rahalise preemia pälvib 65 teadustööd.

90 000€
Tallinn, Korter
209 900€
Saue vald, Maja
124 900€
Saue vald, Korter
112 800€
Jõelähtme vald, Korter
271 000€
Tallinn, Korter
99 999€
Saue vald, Korter
125 000€
Raasiku vald, Majaosa
185 000€
Rae vald, Majaosa
56 000€
Viimsi vald, Korter
319 000€
Tallinn, Äripind

179 580€
Tallinn, Korter
122 900€
Tallinn, Korter
103 990€
Tallinn, Korter
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare