Üliõpilaskondade liit ja Tartu ülikooli üliõpilaskond: taunime TÜ suutmatust erapooletult lahendada diskrimineerimis- ja ahistamisjuhtumit
Eesti Päevaleht avaldas 15. veebruaril loo, kus Tartu Ülikool keeldus uurimast doktorandi seksuaalse ahistamise kaebust. Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) ja Tartu Ülikooli Üliõpilasesinduse (TÜÜE) hinnangul on tegemist äärmiselt kahetsusväärse juhtumiga, mis vajab reageerimist.
"Eesti üks suurimaid tööandjaid ja ühiskonna arengu eestvedajaid ei saa lubada endale olukorda, kus tõsine konflikt, olenemata kas töötajate või veel eriti üliõpilase ja töötaja vahel jääb põhjalikult uurimata, sealhulgas kaasamata sõltumatuid osapooli," sõnab TÜÜE esimees Reelika Alunurm. Üliõpilasesindus leiab, et selliseid olukordi ei tohiks mitte mingil juhul olla, kus osapooled tunnevad, et nende muresid ei võeta kuulda ning neile ei pakuta ausaid ja õiglaseid lahendusi.
Tartu Ülikoolis on küll vastu võetud võrdse kohtlemise juhend, mis muuhulgas soovitab murede korral pöörduda instituudi juhataja poole. Instituudi juhataja võib aga probleemi suhtuda kallutatult, kui kaalul on õppetöö halvenemine või teadusrahade kaotamine. "Kallutatud arvamuse vähendamiseks peab kindlasti diskrimineerimisjuhtumitega tegelema ja neid menetlema sõltumatud inimesed. Seda süsteemi tuleb kindlasti arenda ning edaspidi laialt kommunikeerida. Kõik töötajad ja üliõpilased peavad saama diskrimineerimise või ahistamise juhtumi korral konfidentsiaalselt kellegi poole pöörduda ja probleemile tõhusa lahenduse," leiab Reelika Alunurm.
EÜLi juhatuse esimehe Jaanus Müüri hinnangul aitab taolisi olukordi ära hoida sõltumatu kogu loomine ülikoolidesse, mis taoliste juhtumitega tegeleks. “Hetkel puudub ülikoolides sõltumatu ja anonüümne osapool, kelle poole on võimalik diskrimineerimisjuhtumite puhul pöörduda. Praegu on üliõpilasel asjadele ametliku käigu andmiseks variandid pöörduda kas instituudi või teaduskonna juhtkonna poole, et probleemile lahendus saada. Paraku peame arvestama Eesti riigi ja akadeemilise kogukonna väiksusega, kus isiklikud suhted mängivad väga suurt rolli, omavahelisi konflikte soovitakse vältida ja valitseb ringkaitse mentaliteet.”
EÜL-i jaoks on oluline, et taolised juhtumid saavad ka adekvaatset tähelepanu ja ei jää õhku rippuma nagu see juhtum tõestab. “Akadeemilise kohtu olemasolu tagab selle, et probleem saab ka reaalse lahenduse. See, et antud juhtum sai nii kaua kesta, näitab ülikooli personali poolset vähest huvi või suutmatust teemaga tegeleda,” võtab EÜL-i esimees kokku.
EÜL on 1991. aastal asutatud üliõpilaste katusorganisatsioon, mis esindab Eesti tudengkonda. EÜLi peamine eesmärk on seista üliõpilaste hariduslike ning sotsiaalmajanduslike õiguste ja huvide eest.
