Tulevane Eesti sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner oli dokumendi väljakirjutamise ajal 1898. aastal kolmeklassilise linnakooli õpilane ja tema veerandihinded on enamasti väga head, kirjutas ajaleht Sakala.

Vaid gümnastika ja vene keel on hinnatud neljaga ning laulmine väärinud kolme.

Tunnistus tuli välja koos Johani isa Jaak Laidoneri palvekirjaga kõrgesti austatud linnakiriku kolleegiumile. Selles palutakse "ka järeltuleval kooliaastal Johan Laidoneri eest kümme rubla esimesel ja kümme rubla teisel poolaastal ära maksta kui võimalik".

Paberid leidnud Janis Tobreluts avaldas arvamust, et küllap kolleegium selle raha leidis, sest tollal toetas kirik paljusid. "Avaldus võis olla lihtsalt vormitäide," lausus ta.

Tartu ülikoolis kolmandal kursusel usuteadust õppiv Tobreluts on juba paar kuud Pauluse kiriku käärkambri kohal hoitud vana arhiivi korrastanud.

"Olen Pauluse kiriku leeripoiss ja suur ajaloohuviline," sõnas ta. "Usun, et neid paksu tolmu alla jäänud kaustu süstematiseerides leian endale diplomitöö teema."

Laidoneri hinnete teadasaamisest palju väärtuslikumaks peab Tobreluts Põhjasõja-järgseid kiriku arveraamatuid, millest vanim kannab aastanumbrit 1737.

"Ma ei uskunud, et võin Pauluse kirikust, mis on linnakiriku kõrvale ehitatud ju alles 1866. aastal, leida nii ammuseid meetrikaraamatuid, konvendiprotokolle ja muid dokumente," rääkis tudeng. "See tõestab veel kord, kui kindel institutsioon on olnud kirik."

Pauluse kirikusse toodi Viljandi linnakiriku, Jaani kiriku arhiividokumendid 1950. aastatel pärast seda, kui see pühakoda mööblilaoks muudeti. Nende paberite hulgas on näiteks Jaani kiriku oreli ehitamise lugu ja kirjavahetus Saksamaal elanud meistri Saueriga.

Samuti hõlmab Pauluse kiriku arhiiv suurt osa kogu Viljandimaa praostkonna, Paistu Maarja koguduse ja Kõpu Peetri koguduse varasemast arhiivist, mis kõik omal ajal Viljandi punase kiriku seinte kaitsvasse varju on toodud.

Pauluse koguduses hoitavate koltunud paberite hulgast võib leida koolikorraldust ning kihelkonna- ja perekonnalugusid puudutavaid dokumente, armulaual käijate nimekirju ja palju muud.

"Kogu see varandus on pidanud aastaid süstematiseerimist ootama," rääkis Tobreluts. "Kirikuõpetajad on vahetunud ja kellelgi ei ole enam õiget ettekujutust, mis siin on ja mis mitte. Praegune õpetaja Mart Salumäe toetab mu püüdu siin kord majja luua ning otsib rahaabi kultuurkapitalilt ja hasartmängumaksu fondilt."

Viljandi Pauluse kirikul on plaanis ajaloo tarbeks korda seada kaks käärkambri kohal asuvat tuba. Ühte, mille akna vahelt praegu vihma sisse sajab, tehakse arhiiviruum, teise, kus on elanud Pauluse kiriku endine õpetaja Jaan Lattik, tema mälestustuba.