Kohalikud on aasta algusest pöördunud erinevate ametiasutuste poole, et 1977. aastal Elva jõeks nimetatud veekogu nimetataks Keeri järvest kuni Emajõeni taas Ulila jõeks. Kirja kirjutajad ütlevad, et veekogu muudeti Elva jõeks „Eesti NSV jõgede ja järvede nimed” põhjal koostatud halli raamatu ja 1982. aasta määruse „Eesti NSV ministrite nõukogu poolt kinnitatud Eesti jõgede ja järvede nimetused” põhjal.

„Ulila elanikud on jõge nimetanud ka pärast 1977. aastat ikka Ulila ja jõeks ja nimetavad seda nii ka praegu,” kinnitab kohalik elanik Jaanus Lauri.

Kohalikud on nimemuutust palunud kaaluda nii keskkonnaagentuuril kui kohanimenõukogul, aga asutused ei pea nimemuutust põhjendatuks, kuna jõgi tervikuna ei ole Ulila jõgi, vaid nime kasutatakse alamjooksul.

Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna juhtivspetsialist Uudo Timm selgitas kohanimenõukogu koosolekul, et tegu on tüüpilise juhtumiga, kus küladest läbivoolava jõe puhul kasutatakse igas külas oma nime. Ta tõi võrdluseks Vääna jõe, mis saab alguse Angerja ojana ja on eraldi lõikudes tuntud eri nimede all, näiteks Tõdva ja Hüüru jõena.

Timmi hinnangul peab jõel olema algusest lõpuni üks põhinimi – teised on kohalikud mitteametlikud põhinimed. „Oleme [kohanimeeksperdi] Tõnu Raudsepaga arutanud, et määratleda ära, millises lõigus kehtib milline kohalik nimi, kuid see on väga töömahukas ega ole praegu võimalik. Ulila nime võiks koha peal skeemkaardina sulgudes täiesti kasutada.”

Kohanimenõukogu otsustaski, et Elva jõe nime muutmine pole põhjendatud, kui võimalik on anda jõele Ulila küla piirkonnas mitteametlik lõigu nimi. See annab võimaluse kasutada skeemkaartidel jõelõigu nimena Ulila jõge. Kohalikud pole sulgdesse märgitud nimega aga rahul. Nii otsustasid nad viimases hädas pöörduda hoopis jõuluvana poole. Avaldame nende kirja.

Kallis Jõuluvana!

Sinu poole pöörduvad Ulila elanikud Tartumaalt, palunkingi meile tagasi meie küla läbiva jõe nimi.

Ulila jõe nimi muudeti 1977. aastal Keeri järvest Emajõeni Elva jõeks ning meie küla elanike püüdlused endist nime tagasi saada on lõppenud kõik kaotusega.

Alustasime oma taotlustega 2018. aasta veebruaris kirjadega keskkonnaagentuuri ja kohanimenõukogu poole, kuid oleme saavutanud ainult selle, et kohanimenõukogu lubab nüüd Elva jõe nime taga sulgudes nimetada jõge Ulila jõeks.

Jõuluvana, aga Ulila inimesed nimetasid jõge ka peale 1977. aastat ikka Ulila jõeks, kas sulgudes või ilma.

Meie ei taha poolitada Elva jõge, nagu kirjutavad ametnikud, vaid saada tagasi ajaloolise jõe nimi, mis algas Keeri järvest ja suubus Emajõkke ning oli sellise nimetusega kaartideljuba Vene tsaaririigi ajast ja kõige tähtsam, et ka esimese Eesti Vabariigi kaartidel.

Kallis Jõuluvana, kingi palun keskkonnaagentuuri töötajatele, kohanimenõukogule ja keskkonnaministeeriumile 4.-6. klassi geograafia õpik ja ära neile komme vii, kuna nemad ei taha meie küla inimeste soovi mõista, aga samas Eesti NSV ministrite nõukogu seadusi tahavad täita.

Palun, Jõuluvana, tee jõuluimet ja nimeta Elva jõgi Keeri järvest Emajõeni uuesti tagasi Ulila jõeks.

Ulila elanike nimel

Jaanus Lauri